Tänavu 5. augustil oli veemajanduse infrastruktuuri arendamise projektide rahastamistaotluste esimese taotlusvooru tähtaeg.

Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) laekus 35 taotlust, mille kogumaksumus oli ligi 6,7 miljardit krooni. Sellest 5 miljardi ulatuses taotleti toetust Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist (ÜF), seejuures olid nii omavalitsused kui ka ettevõtjad nõus ise panustama 1,7 miljardit. Esialgselt oli aga keskkonnaminister kinnitanud esimese taotlusvooru rahaliseks mahuks 2,5 miljardit krooni. Keskkonnaministri ja KIK-i nõukogu esimehe Jaanus Tamkivi sõnul on Keskkonnaministeerium koos KIK-iga jõudnud veeprojektide taotluste hindamise ja taotlejatega läbirääkimiste käigus seisukohale, et projektitaotluste toetamist võiks suurendada 4,9 miljardi kroonini ning taotlusvooru kogumaksumus koos omafinantseerimisega võiks küündida ligi 6,6 miljardi kroonini.

Esimesse vooru laekusid  rahastamistaotlused Narva ja Kohtla-Järve veepuhastusjaamade ja torustike rekonstrueerimiseks. Veehaardeid, veetorustikke, kanalisatsioonisüsteeme ja reoveepuhasteid on kavas rekonstrueerida ja ka uusi rajada üle kogu Eesti.

Suuremate probleemidena tõstis Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Kristo Kärmas esile projektitaotluste juurde kuuluvad finantsanalüüsid, millest pahatihti ei selgunud, kuidas tagatakse projektide jätkusuutlikkus. Jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline välja arvestada selline veeteenuse hind, mis katab vee-ettevõtja tootmiskulud ning infrastruktuuri ülalpidamis- ja halduskulud. Projektide rahastamistaotluste hindamise lõpetab KIK 2009. aasta alguses ja rahastamisotsusteni jõutakse jaanuarikuu lõpus.

Kokku on veeinfrastruktuuri arendamiseks kasutada Ühtekuuluvusfondi raha 6,4 miljardi krooni ulatuses. Kuna I vooru taotluste hindamine pole lõppenud, ei ole järgmise vooru väljakuulutamise aega veel kokku lepitud. Samas jäetakse taotlejatele piisav ajavaru taotlusvooru väljakuulutamisest taotluste esitamiseks, et taotlejad jõuaksid taotlused ette valmistada.

Allikas: Keskkonnaministeerium