Kohalikud omavalitsused ja MTÜd/SAd saavad taotleda toetusi alates 5 miljonist kroonist. Toetatakse suuri infrastruktuuri investeeringuid.

Kõigepealt esitatakse eeltaotlused ja seejärel põhitaotlused. Eeltaotluste alusel koostatakse KOIT-kava ehk kohalike omavalitsuste investeeringutoetuste kava.

See on raske ja mitmeetapilise hindamisega meede. On mitmeid eeltingimusi, näiteks peab figureerima kohaliku omavalitsuse kehtivas arengukavas, omama eskiisprojekti jne. Kes praegu “rongist maha jääb”, see peab ootama kuni aastani 2010, kui tehakse järgmine KOIT-kava.

Kuna tähtaeg eelprojektideks on juba 3. detsember 2007.a., siis siin on infot neile, kes juba projekti kirjutavad.

Lähem info konkursi kohta www.projektid.ee/koit.

Lisan siia läbi listide saadud info korduma kippuvatest küsimustest, mida ei leidnud antud hetkel EASi ega Siseministeeriumi kodulehelt, kes antud meedet koordineerivad.

Vastused on Andres Heldringult Siseministeeriumist, küsimustest vähemalt neli tunduvad olevat meie esitatud .

1) Küsimus: Kas eeltaotlemise käigus on vajalik volikogu otsus projekti omafinantseeringu kohta?

Vastus: Volikogu otsus omafinantseeringu kohta pole otseselt eeltaotluse juurde nõutav. Küll võib olla mõistlik KOVst taotlejale endale eeltaotluses sisalduv projekt ja sellega kaasneda võivad rahalised kohustused volikogus läbi arutada. Volikogu otsus projekti omafinantseeringu tagamise kohta peab olema toodud taotluse esitamisel EASi.

2) Küsimus: Mida tähendab määruse § 6 lg 2 säte: Investeeringud väljaspool abikõlblikku sihtpiirkonda asuvatesse objektidesse on abikõlblikud juhul, kui vähemalt 50% projekti abikõlblikust omafinantseeringust on tagatud abikõlbliku sihtpiirkonna asukohajärgsete kohaliku omavalitsuse üksuste poolt?

Vastus: Antud lõige tähendab seda, et kui meetme tingimuste määruses nimetatud sihtpiirkonna järgse kohaliku omavalitsuse huvi on sihtpiirkonnast väljaspoole jäävale territooriumile millegi renoveerimine või rajamine, siis on põhimõtteliselt võimalik sellele objektile toetust taotleda. Toetust saab taotleda määruse § 5 lg 1 ja 2 toodud valdkondades, kuid tingimusel, et sihtpiirkonna KOVi poolt olema tagatud vähemalt 50% projekti abikõlblikust omafinantseeringust ehk pool 15% -st kohustuslikust projekti omafinantseeringust. Taotlejaks on see KOV, mille territooriumil kavandatav objekt asub.

Ehk siis võtame täiesti teoreetilise näite: Pärnusse (mittesihtpiirkond) soovitakse renoveerida gümnaasium koos õpilaskodu ehitusega. Kuna kasutajateks on ka suur osa õpilasi Pärnu x lähivaldadest(abikõlblik sihtpiirkond), on need Pärnu lähivallad antud investeeringust huvitatud ja nõus panustama omalt poolt näiteks 51% nõutud projekti omafinantseeringust. Sellisel juhul oleks antud objekt meetme mõistes aktsepteeritav. Taotlejaks on sellisel juhul Pärnu linn.

3) Küsimus: Kas eeltaotluse eelarvekalkulatsioon peab olema tingimata koostatud projekteerimis- või eelarvestamisettevõtte poolt?

Vastus : Ei pea. Kuid siin on pigem küsimus selles, et kuskilt peab tulema taotleja jaoks kindlus, et koostatud eelarve järgib eskiisprojektist (või eelprojektist või põhiprojektist) tulenevat vajadust ja reaalset ehitusturgu. Hinnakalkulatsiooni koostamise aluseks võivad olla analoogobjektide maksumused, eksperthinnangud, hinnapakkumised. Ei pea olema kolme hinnapakkumist, kuid võrreldavad hinnapakkumised on see koht, kus ühe hinnapakkumise adekvaatsust saab hinnata teisega ja vastupidi.

4) Küsimus: Kui hoone kuulub AS-le, kuid AS on KOVi oma, siis kas on võimalik meetme raames toetust taotleda?

Vastus: Meetme raames ei saa toetust taotleda äriühingud ning ei saa teha investeeringuid äriühingutele kuuluvatesse objektidesse, ka siis kui äriühing on avaliku sektori enamusosalusega.

5) küsimus: Kui tegu on suurepärase ideega, kuid antud hetkel ei eksisteeri seda KOVi arengukavas, siis kas KOIT-kavasse esitamine on välistatud?

Vastus: Eeltaotluse abikõlblikkuse üks tingimusi on kehtiva (n+3 aastat) KOV arengukava olemasolu. Teine oluline punkt on projekti tulenevus ja kooskõla kehtiva KOV arengukavaga, mida arvestatakse eeltaotluse hindamisel.

6) Küsimus: kas riigikoolid saavad meetmest taotleda?

Vastus: Riigikoolid ei saa meetmest toetust taotleda. Kui kooli haldab sihtasutus, võib ta toetust taotleda.

7) Küsimus: Milliste osade lõikes on toetatavad polüfunktsionaalsed keskused?

Vastus: Polüfunktsionaalsed keskused on abikõlblikud nende avalike teenuste osutamisega seonduvate valdkondade raames, mis on toodud määruse § 5 lõikes 1. Kui rajatav või renoveeritav keskus sisaldab endas ka muude avalike teenustega osutamisega seonduvaid ruume (näit. vallavalitsusega seotud ruumid), siis nende osade parendamine abikõlblik ei ole. Sellisel juhul lähtutakse küll projekti puhul hoonest kui tervikust, kuid meetmest toetada saab objekti eespool nimetatud abikõlblike tegevuste osas.

Eilse seisuga (12. november) on KKK ka Siseministeeriumi lehel, kuid lisan siia veel küsimusi ja vastuseid:

* Küsimus: § 6, punkt 7. Kas sobilikeks (abikõlbulikeks) kuludeks loetakse neid, mis on tehtud eeltaotluse või põhitaotluse esitamise hetkest alates?

Vastus: Ettevalmistavad tegevused (näit. projekteerimine jms) on sobilikud ka tagasiulatuvalt ehk 1. jaanuarist (§ 6, punkt 9). Kuid põhikulutused nagu ehitamine jms siiski alates põhiprojekti esitamisest ehk siis umbes 2008.a. algusest.

Rahastajad:

EAS http://www.eas.ee/?id=3613

Siseministeerium http://www.siseministeerium.ee/?id=17799