Eesti liitumine Euroopa Liiduga on avanud MTÜ-dele mitmeid uusi võimalusi saada erinevate projektide rahastamiseks Euroopa Liidu toetusrahasid.

Üldjuhul näevad praegu kehtivad reeglid ette, et MTÜ peab enne toetusraha saamist ära tegema kõik vajalikud tegevused, tasuma talle projekti raames osutatud teenuste või ostetud kaupade eest ning alles seejärel saadakse kätte lubatud toetusraha. Eestis tegutsevatel MTÜ-del puuduvad arvestatavad omavahendid projektide finantseerimiseks, mistõttu on võimalik projekte rahastada üksnes sildfinantseerimislaenudega, mis makstakse laenu andjale tagasi pärast toetuse laekumist.

Laenu taotledes ei vasta MTÜ-d sageli nõuetele, millele peaks vastama laenu sooviv klient. Tavaliselt puudub neil igapäevane majandustegevus ehk teiste sõnadega ei teenita regulaarset tulu, millest saab maksta laenuintresse, samuti puudub omaosalus projektide finantseerimiseks. Intressideks ja omaosaluse tasumiseks vajalikud vahendid loodetakse saada kas liikmete sissemaksetest või (kui tegemist on nt külaseltsiga) kohalikust omavalitsusest saadavast toetusest. Enamasti ei ole laenu võtmise momendil loodetava rahaallikaga sõlmitud siduvaid lepinguid.

Lisaks puudub MTÜ-l tavapärane laenutagatis. Vähestel MTÜ-del on oma kinnisvara, mistõttu on ainsaks võimaluseks laenu tagada on pantida mõne MTÜ liikme (tavaliselt eraisiku) kinnisvara või võtta laenule käendusi. Makseagentuuri (PRIA või EAS) otsus, millega kliendile on toetus määratud ei ole hoolimata levinud arvamusest tagatis selle juriidilises tähenduses. Kui laenu ei maksta tagasi, siis ei saa laenu andja nimetatud dokumendi alusel kusagilt oma raha tagasi küsida. Majandustegevuse ja tagatisvara puudumine raskendab oluliselt MTÜ-de võimalusi laenu saada.

Lihtsustamaks laenusaamise võimalusi andis MES aastatel 2004 – 2008 MTÜ-dele otselaenu Euroopa Liidu projektide sildfinantseerimiseks. Me oleme rahastanud umbes 250 MTÜd üldsummas 150 000 000 krooni.

Alates 2009. aastast oleme piiranud toetusmeetmete nimekirja, mille sildfinantseerimiseks laenu anname. Laenu võivad saada üksnes MTÜ-d, kes saavad toetust Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) meetme 4 (Leader-meede) ja Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 4.1 (Kalanduspiirkondade säästev areng) raames. Laenu anname Leader tegevusgruppidele tegevuskulude katteks.

Põhjus, miks Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) on vähendanud otselaenu saamise võimalust, peitub Euroopa Liidu liikmesriikides konkurentsi reguleerivates õigusaktides, mis piiravad riigi (ka MES on Eesti riigi poolt loodud sihtasutus) võimalusi sekkuda laenude andmisega tavapärasesse majandustegevusse. Laenu võib anda, kuid selliste riiklike laenude tingimused oleksid äärmiselt kõrge intressi tõttu MTÜ-dele ebamõistlikud.

Otselaenude andmise asemel keskendume MTÜ-de aitamisel juhtudele, kui laenu saamiseks pöördutakse panga poole. MESil on kaks toetusmeedet, mille alusel me saame laenu soovijaid aidata.

Laen panga vahendusel
MTÜ sõlmib laenulepingu küll pangaga, kuid pank laenab kliendile antava raha omakorda MESist. Nii võib väheneda MTÜ jaoks nii laenuintress kui ka teised laenuvõtmisega seotud kulud. MESi ressursil põhinevad laenud on alati Eesti krooni laenud ja nende juures kehtib fikseeritud intress kuni laenuperioodi lõpuni.

Tagatis pangale
Pank võib küll nõustuda laenuandmisega, kuid ta võib leida, et kliendi poolt pakutav tagatis ei ole piisav. Sellisel juhul võib MES anda panga jaoks täiendava tagatise kuni 80% ulatuses laenusumma suurusest.

Mõlema toetusmeetme osas oleme püüdnud teha asjaajamise kliendi jaoks võimalikult lihtsaks. Laenu soovija peab suhtlema üksnes pangaga, MESi jaoks lisadokumentatsiooni üldjuhul eraldi saatma ei pea. MESi toodete kasutamisel saadab vajalikud paberid meile pank. Vajadusel oleme loomulikult alati valmis meelsasti kliendiga otse suhtlema ning andma selgitusi ja nõuannet.

MESil on sõlmitud koostöölepingud peaaegu kõigi Eestis tegutsevate pankadega. MESi täpse koostööpartnerite nimekirja leiab meie koduleheküljelt.

Lõpetuseks tahaks rõhutada, et MTÜ-de jaoks võiksid kehtida oluliselt lihtsamad reeglid Euroopa Liidu toetusrahade kättesaamiseks. Vajadus laenude ning nendega seotud lisakulu järgi kaoks kui makseagentuurid hakkaksid laialdasemalt kasutama ettemakseid. Ettemaksed on Euroopa Liidu reeglite järgi lubatud ning asjaolu, et neid Eestis ei kasutata tuleneb siseriiklikest probleemidest mitte aga Brüsseli bürokraatiast. Mitmed Eesti ametkonnad teevad praegu pingutusi, et ettemaksed siiski lähitulevikus võimalikud oleksid.

Allikas: www.mes.ee