Riigikogu kiitis 10. juunil heaks struktuuritoetuse seaduse muudatused, mille peamiseks eesmärgiks on toetuse saajate likviidsusriskide maandamine.

„Toetuse saajatel on majandusolukorrast tingitult üha keerulisem leida omavahendeid tegevuste elluviimiseks,” rääkis rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk. „Seetõttu tuli kiirelt leida paindlikumaid maksevõimalusi, et toetusraha leiaks otstarbeka ja kiire kasutuse.”

Seadusemuudatusele vastavalt on riigil võimalik teha väljamakseid otse töövõtjale, maksta toetusraha välja osaliselt tasutud kuludokumentide alusel või anda ettemaksu pangagarantii olemasolul.

„Järgmiseks sammuks peaks ministeeriumid vaatama kiirelt üle kõigi toetusvaldkondade reeglid, et lihtsustunud kord jõuaks võimalikult paljude toetuse saajateni,” lisas Ivar Sikk.

Lisaks eelnimetatule võimaldatakse struktuuritoetuse saajal esitada ka koostööpartnerite makstud arveid, täpsustatakse andmete avalikustamise sätteid ning luuakse alus tagasinõude otsuse tegemiseks kui toetuse saaja on teeninud tulu, mis tuleb projekti kuludest maha arvata.

Seadus hakkab kehtima 1. juulist 2009, eelnõuga on võimalik tutvuda siin.

Lisaks seadusemuudatusele on ministeeriumide koostöös plaanis veel mitmeid uuendusi, mis soodustavad välistoetuste kiiremat kasutamist ning majanduse elavdamist. Juba hinnatakse ümber toetusvaldkondi ja nende rahastamist ning muudetakse ajakava, et osa tulevikku kavandatud taotlusvoore saaks lähiajal korraldada. Muuhulgas tuleks üle vaadata riigihangete seadus ning koostada suurte projektide puhul lisanimekirjad juhuks, kui mõni hange jääb vaidluste või teiste põhjuste tõttu venima.

Allikas: www.struktuurifondid.ee