Kodanikuühenduste ja koolide/lasteaedade koostööprojektid

Avatud Eesti Fond ja Tartu Ülikooli eetikakeskus kuulutavad riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013“ raames välja konkursi koolide/lasteaedade ja kodanikuühenduste koostööprojektidele.

Käesoleva konkursi eesmärgiks on:

-  luua võimalused väärtuste märkamiseks,  nende üle arutlemiseks ja nendest tulenevate valikute mõtestamiseks

-  edendada koolide ja kodanikuühenduste väärtusarendusalast koostööd

-  leida uuenduslikke ideid ja koostöövorme nii õppe- kui kooli noorsootöös

Konkursile on oodatud koolide/lasteaedade ja kodanikuühenduste koostööprojektid, mis on suunatud programmis „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013“ fookusesse seatud väärtuste edendamisele:

* Moraalsed väärtused (nt ausus, hoolivus, õiglus, inimväärikus, lugupidamine iseenda ja teiste vastu)
* Sotsiaalsed väärtused (nt vabadus, demokraatia, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutus, rahvuslus, emakeel, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, sooline võrdõiguslikkus)

Eelistatakse projekte, mille kavandamisse ja elluviimisesse on nii kodanikuühendus kui kool/lasteaed partneritena võrdselt kaasatud ning mis on eelkõige suunatud väärtusarendusalase ühistegevuse (sünergia) tekitamisele. Samuti projekte, mis annavad lastele või noortele praktilise algatuste elluviimise ja vabatahtliku tegevuse kogemuse.

Koostööprojektide algatajaks võib olla nii kool, lasteaed kui ametlikult registreeritud kodanikuühendus (mittetulundusühing või sihtasutus, v.a. poliitiline partei ja/või tema sidusorganisatsioon).

Projektide pikkuseks on orienteeruvalt 2 kuud, projektid peavad olema lõpetatud 15.detsembriks 2009. a. Taotletava summa ülempiiriks on 30 000.-.

Konkursile esitatud koostööprojektide hulgast valitakse välja 4-5 projekti, mille tegevusi rahastatakse täismahus. Samas tutvustatakse avalikkusele kõiki huvitavaid projekte eetikaveebi vahendusel ja projektide autoritele pakutakse võimalust teha koostööd paremate kogemuste levitamiseks väärtusprogrammi järgnevatel üritustel.

Konkursil osalemiseks tuleb esitada vormikohane taotlus, s.h.:

-  projekti sisuline põhjendus kuni 2-3 lehel (eesmärgid ja probleemisasetus, eeldatavad tulemused, kavandatavad tegevused, sihtgrupp, hindamiskriteeriumid, jätkusuutlikkus)

-  projekti eelarve

-  projektijuhi ja teiste võtmeisikute CV-d

-  projektis osaleva kodanikuühenduse ja kooli lühitutvustus

Konkursil osalemiseks tuleb allkirjastatud ja eesti keeles vormistatud taotlus saata kas postiga või tuua Avatud Eesti Fondi aadressil Estonia pst 5a, 10143 Tallinn .

TAOTLUSTE ESITAMISE TÄHTAEG on 21. september 2009. a. kell 16:00.

Taotlusvormid ja juhendmaterjal asuvad aadressil http://www.oef.org.ee/et/contest/20090615045105/

Eesti kasutas ära kõik eelmise perioodi eurotoetused

2004. aasta mais avanes Eestil võimalus kasutada 5,8 miljardit krooni struktuuritoetusi. Toetusraha sai välja maksta kuni eelmise reedeni ja esialgse kokkuvõtte põhjal saab öelda, et Eesti suunas need oma arengusse pea sajaprotsendiliselt.

Algselt pidi perioodiks 2004-2006 kavandatud projektide elluviimine ja toetuste väljamaksmine lõppema 2008. aastaga, kuid Euroopa Komisjon otsustas pikendada tähtaega kõikidel selleks soovi avaldanud liikmesriikidel poole aasta võrra.

„Tehtud tööga võib kokkuvõttes rahule jääda, sest toetuste täielikust ärakasutamisest jäi meil puudu vaid 0,2 protsenti,“ ütles rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Ivar Sikk. „Loorberitele me puhkama jääda ei saa, sest täie hooga on käimas struktuuritoetuste uus periood. Latt on nüüd seega seatud ja maha ajada seda ei tohi.“

Lõviosa perioodi 2004-2006 toetustest tuli Euroopa Regionaalarengu Fondist, kust lubatud 3,64 miljardist kroonist läks projektidele mõnevõrra rohkemgi. Peaaegu sajaprotsendiliselt maksti toetusi ka Euroopa Sotsiaalfondist (1,08 miljardit krooni) ja Euroopa Põllumajanduse Arenduse- ja Tagatisfondist (888,6 miljonit krooni). Euroopa Kalandusfondist lubatud 195,1 miljonist kroonist suutis Eesti kasutada 92 protsenti.

Tegemist on siiski veel esialgse statistikaga ja eelmisele perioodile saab lõplikult punkti panna alles paari aasta pärast.

„Märkimist väärib asjaolu, et kõige rohkem tehti väljamakseid neljandal ehk 2007. aastal. See näitab, et toetusperioodi paari esimese aasta mõnevõrra tagasihoidlike väljamaksete põhjal ei saa järeldada, nagu me ei suudaks raha ära kasutada,“ lausus asekantsler Ivar Sikk. „Kuna suurte investeeringute ettevalmistamine ja elluviimine võtab rohkem aega, siis jäävad paljud väljamaksed perioodi teise poolde,“ lisas Ivar Sikk.

Suurematest projektidest said toetust näiteks Tartu Maarjamõisa haiglakompleks, Eesti Meremuuseum, Tehvandi suusahüppemäekompleks, digitaalse terviseloo arendus, aga ka Toila sanatoorium ja Pärimusmuusika Keskus.

Lisaks sai Eesti perioodil 2004-2006 kasutada suurte transpordi- ja keskkonnaprojektide jaoks mõeldud Ühtekuuluvusfondist 6,7 miljardit krooni, millest viimased väljamaksed tehakse tuleva aasta lõpus.

Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil aastatel 2007-2013 on Eestil võimalik kasutada struktuuritoetusi 53,3 miljardit krooni, millest toetuse saajatele väljamakseid tehakse 2015. aasta lõpuni. Praeguseks on sellest projektidele eraldatud 22 miljardit krooni ehk 41,3 protsenti.

Rohkem infot struktuuritoetuste kohta leiab kodulehel www.struktuurifondid.ee.