Äripäev kirjutab, et aeg on sponsorraha poolest ettevõtetes praegu varasemast kitsam. Sotsiaalset ettevõtlust arendava Heateo SA juht Mart Kuusk ütles, et ettevõtjate poole ei ole küll raskem toetuse küsimuses pöörduda, kuid nende toetusvõimalused on piiratumad.
Loe edasi Äripäevast.
Kesk-Läänemere programmi (sh Lõuna-Soome ja Eesti allprogrammi ning saarte ja saarestike allprogrammi) järgmine taotlusvoor on avatud 15.09 – 15.10.2009.
Aastatel 2000-2006 programmi Interreg III A raames toimunud piiriülene koostöö jätkub aastatel 2007-2013 eesmärgi “Euroopa territoriaalne koostöö” raames.
Kesk-Läänemere programm keskendub vähemalt kahest liikmesriigist pärit partnerite koostööle kogu programmipiirkonnas (k.a. piirnevad alad), hõlmates Lõuna-Soome ja Eesti INTERREG IIIA ja Skargarden INTERREG IIIA alasid, millele lisanduvad uued piirkonnad Rootsis ja Lätis.
Programmi visioon on luua globaalselt tunnustatud, dünaamiline, jätkusuutlik ning konkurentsivõimeline piirkond, mis on atraktiivne äritegevusele ja turistidele ning kus inimesed tahavad elada, töötada ja investeerida.
Lisaks n-ö temaatilisele põhiprogrammile sisaldab Kesk-Läänemere programm kaht allprogrammi:
Lõuna-Soome ja Eesti allprogramm (Southern Finland – Estonia sub-programme, SFE), mis keskendub kahepoolsele koostööle nimetatud Eesti ja Soome piirkondade vahel (kaasa arvatud Eesti ja Soome piirnevad alad); see allprogramm jätkab praeguse programmi Lõuna-Soome ja Eesti INTERREG III A raames alustatud koostööd;
Saarestike ja saarte allprogramm (Archipelago and Islands sub-programme, AI), mis keskendub saarte probleemidele ja saarte arendamisele vähemalt kahest liikmesriigist / Ahvenamaalt pärit partnerite koostöö kaudu kogu programmipiirkonnas. Allprogramm jätkab ja laiendab praeguse programmi Skargarden INTERREG IIIA raames alustatud koostööd. Üldiseks põhimõtteks abikõlblike piirkondade määratlemisel on saarte olemasolu piirkonnas.
Programmi ühised prioriteedid on:
turvaline ja tervislik elukeskkond
majanduslikult konkurentsivõimeline ja innovaatiline regioon
atraktiivsed ja dünaamilised kogukonnad
Prioriteetide fookused erinevad programme kolme struktuuriosa lõikes. Prioriteete võrdlev tabel avaneb siit.
Kesk-Läänemere programmi kaasfinantseeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest aastatel 2007-2013 kokku 102,1 miljoni euroga. Eesti kasusaajate jaoks on omafinantseerimise määr vähemalt 15% abikõlblikest kuludest.
“Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna “Suurem haldusvõimekus” III TAOTLUSVOORU tähtaeg on 5. oktoobril 2009.
„Avalike teenistujate, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute töötajate koolitus ja arendamine“ määruse raames oodatakse taotlusi järgmistesse alameetmetesse:
“Organisatsiooni arendamine“
„Stažeerimisprogramm“.
Taotluste esitamise tähtaeg on 5. oktoober 2009. a.
Taotlusi oodatakse kas paberil allkirjastatult või elektroonselt digitaalallkirjaga aadressil:
Riigikantselei
struktuuritoetuse talitus
Rahukohtu 1
Tallinn 15161
või e-posti aadressil: haldusmeede@riigikantselei.ee
Taotlusvooru rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist
Allikas: Avaliku teenistuse veeb
EAS korraldab 18. septembril ettevõtjatele ja neile, kes alles plaanivad ettevõtjaks hakata, internetist jälgitava infoseminari.
Seminar toimub reedel kell 10.00-12.00 ja seal osalete, klikates lingile (aktiveerub seminari toimumise ajaks).
Seminaril käsitletakse järgmisi toetusvõimalusi:
* stardi- ja kasvutoetust ettevõtte käivitamiseks ja arendamiseks;
* koolitusosakut mikro- ja väikeettevõtetele tööalase koolituse ostmiseks;
* eksporditoetusi ekspordi alustamiseks ja laiendamiseks.
Seminari eel ja käigus on võimalik esitada küsimusi meili teel aadressil: seminar@eas.ee. Vastus tuleb infopäeval või hiljemalt nädala jooksul peale ürituse toimumist.
Infoseminari võib koguneda jälgima ka kohalikku maakondlikku arenduskeskusse koos mõttekaaslaste ja kohaliku arenduskeskuse konsultantidega. Maakondlike seminariruumide täpsed asukohad EASi ettevõtja infoväravas Aktiva: www.aktiva.ee/seminar.
Allikas: EAS
Põhjamaade Ministrite Nõukogu kokkuvõte põhjamaistest lähenevatest toetuste tähtaegadest nii Eestis, teistes Balti riikides kui ka loomulikult Põhjamaades:
01.10.2009 Põhjamaade Kultuurifondi kuni 100 000 DKK suurune toetus
15.10.2009 Põhja-Balti ettevõtluse ja tööstuse mobiilsusprogrammi toetus
15.10.2009 Nordplus Junior ja Nordplus Adult ettevalmistavate reiside toetus
01.11.2009 Põhjamaade Laste ja Noorte Komitee toetus
11.11.2009 Põhja-Balti kultuuri mobiilsusprogrammi reisitoetus
01.03.2010 Nordplusi raamprogrammi toetus
30.03.2010 Põhja-Balti avaliku halduse mobiilsusprogrammi toetus
Täpsem info: www.norden.ee
EAS avab 15. septembril loomemajanduse tugistruktuuride toetuse esimese taotlusvooru. Uus toetusprogramm loob võimalused loomeinkubaatorite ning piirkondlike ja valdkondlike arenduskeskuste toetamiseks kogumahus 98 miljonit krooni.
„Toetuse abil saab luua ning arendada loomeinkubaatoreid ja arenduskeskusi ning nende poolt pakutavaid teenuseid,” ütles Georg Poslawski, EASi loomemajanduse programmi koordinaator. „Need tugistruktuurid saavad võimaldada ligipääsu infole ja seadmetele, mida iga ettevõtja üksikult endale lubada ei suudaks või ei oskaks. Nii saab olema lihtsam loomeettevõtjana alustada, ettevõtjatel end täiendada ja oma ettevõtet arendada. Areneb ka muude sektorite oskus ja valmidus koostööks loomeinimestega,” selgitas Poslawski.
Esimese taotlusvooru kohustuslik eelnõustamise etapp kestab kuni 1. novembrini. Hiljemalt selleks ajaks on EASi oodatud vormikohane projektikirjeldus, millele EAS annab kirjalikku tagasisidet ja teeb ettepanekuid projekti arendamiseks. Vorm saab kättesaadavaks EASi veebilehel taotlusvooru avamise päeval. Taotluste esitamise tähtpäevaks on 1. detsember 2009.
Taotlejal peab olema põhjalik äriplaan ja sisukas strateegia tegutsemiseks loomeinkubaatori või arenduskeskusena. Toetatakse investeeringuid põhivarasse – kuni 15 miljonit krooni – ning investeeringuid teenuste pakkumisse – kuni 3 miljonit krooni. Omafinantseeringu määr ulatub 0-60 protsendini sõltuvalt toetusesaaja suurusest, tegutsemise juriidilisest vormist ning tegutsemispiirkonnast.
Põhivara osas toetatakse investeeringuid loomeinkubaatorite ja arenduskeskuste tegevuskeskkonna arendamisse – ruumide renoveerimiseks ja nende kohandamiseks loometegevuse vajadustele vastavaks, kuid mitte uute hoonete rajamiseks.
Teenuste osas toetatakse inkubatsiooniteenuste osutamist ja arendamist, samuti konsultatsiooniteenuste osutamist loomeettevõtluse ergutamiseks ning loovuse aktiivsemaks kasutamiseks teistes ettevõtlusvaldkondades. Toetust saab taotleda ka koostööks ning kogemuste vahetamiseks kohalike ja välismaiste partneritega, samuti oma töötajate kompetentsi tõstmiseks.
Uut toetusprogrammi rahastab Euroopa Sotsiaalfond ning see valmis EASi, Kultuuriministeeriumi ning MKMi tihedas koostöös ligi aasta kestnud arutelude ja kooskõlastuste tulemusena, mille jooksul valmis ka kaks põhjalikku uuringut.
EASi poolt tellitud ja Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud uuring kaardistas Eesti loomemajanduse valdkonnad ning andis ülevaate Eesti loomemajanduse ülesehitusest ja mahust. Kultuuriministeeriumi tellimusel valmis Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi ja TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi koostöös uuring Eesti loomemajanduse potentsiaalist ja vajalikest toetusmeetmetest. Uuringust selgusid peamised loomemajanduse arengu takistajad: tugisüsteemi puudulikkus, koostöö vähesus ja madal teadlikkus kõigi loomemajandusega seotud osapoolte seas – nii loomeinimeste endi, avaliku sektori kui ka tööstus- ja teenindussektori esindajate hulgas.
Samal päeval kui avaneb eelnõustamine ehk 15. septembril toimub kell 12.45-17.00 EASi Tallinna kontoris Lasnamäe 2 II korruse konverentsisaalis infopäev, kuhu on oodatud kõigi loomeinkubaatorite ja -arenduskeskuste esindajad. Päev annab ülevaate toetusprogrammist, selle rakendamise oodatavatest tulemustest ning teiste erialade arenduskeskuste parimatest praktikatest.
Lisainfo: EAS
Avatud Eesti Fond käivitab uue programmi, mis hakkab toetama uuendusmeelseid noorteprojekte. Noortefondist saavad toetusi taotleda
15-29-aastased noored nii registreeritud ühingu, üksikisiku kui vabasõpruskonnana. Oodatud on julged ja omanäolised algatused, mis innustavad noori kaasa rääkima nende jaoks olulistel teemadel.
Taotlusi saab esitada igal ajal interneti kaudu ja toetatavatele tegevustele piiranguid ei seata. Oodatakse projekte, mis soosivad noorte kodanikuaktiivsust, kultuurilist sallivust, eesti ja vene noorte
ühistegevust või kaasavad vähemate võimalustega noori.
Toetussummad peaksid üldjuhul jääma vahemikku 2 000 kuni 20 000 krooni.
Noorteprogramm on avatud alates 1. septembrist ja selle kohta saab täpsemat infot Avatud Eesti Fondi kodulehelt.
EAS avas 2. septembril 2009 taotluste vastuvõtu piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi. Toetust on oodatud taotlema ettevõtluskeskkonda parandavad projektid.
„Pidime programmi jaanuaris sulgema, sest toetus oli nii populaarne, et rahastatud projektide ja esitatud taotluste rahaline kogumaht ületas 2007–2010 ette nähtud eelarvet,“ ütles EASi ettevõtluskeskkonna divisjoni direktor Monica Hankov.
Tänaseks on programmist toetatud 51 projekti elluviimist rohkem kui 900 miljoni krooniga. Sealjuures on 46 projekti arendanud kohaliku külastuskeskkonda ja toetust on selles valdkonnas makstud 846 miljonit krooni. „Ettevõtluskeskkonda arendavaid projekte on olnud ainult 5 summas 68 miljonit krooni. Seetõttu ongi uued vahendid mõeldud investeerimiseks just ettevõtetele paremate infrastruktuuri tingimuste loomisse, et see ei jääks vaeslapse ossa,“ selgitas Hankov.
Ettevõtluskeskkonna projektidest on toetatud näiteks Viljandi ja Võru linna ettevõtluskeskkonna arendamise projekte, samuti Paikuse ja Kohila valla tööstusala juurdepääsuteede renoveerimist. Viljandi linna projekt „Männimäe ettevõtluspiirkonna arendamine“ on lõppenud, see avati augusti alguses.
Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi eesmärgiks on muuta eri piirkonnad atraktiivsemaks ettevõtjate, investorite, kvalifitseeritud tööjõu ja külastajate jaoks. 31. juulil 2009 kinnitas regionaalminister piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi määruse muudatused. Peamiselt on need seotud ettevõtluskeskkonda toetavate projektide abikõlblike tegevuste ulatuse laiendamise ja maksimaalse taotletava toetussumma suurendamisega (nüüd 35 miljonit krooni ühe projekti kohta varasema 25 miljoni asemel).
Toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused ning avaliku sektori valitseva mõju all olevad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Oodatud on mitmesugused tootmisele ja logistikale suunatud kohaliku ettevõtluskeskkonna infrastruktuuri (juurdepääsuteed, vee-ja kanalisatsioonitrassid, maaparandussüsteemid, välisvalgustus, elektri- ja sideliinid, küttetrassid) arendavate projektide taotlused.
Ettevõtluskeskkonda arendavate projektide toetuseelarve on 200 miljonit krooni. Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on miljon, maksimaalne 35 miljonit krooni. Toetus võib katta kuni 85% toetatavatest kuludest. Taotlusi võetakse vastu jooksvalt ja need on oodatud kogu Eestist, v.a Jõelähtme, Harku, Kiili, Saue, Saku, Viimsi ja Rae valla ning Maardu, Saue, Tallinna ja Tartu linna projektid.
Vt lähemalt EASi kodulehelt.
* * *
Projektiekspert OÜ aitab taotlusi koostada. Hinnapäringu projekti kirjutamise kohta saate teha siin: www.projektid.ee/hinnapakkumine_projekt, idee sobivust konkursile saate TASUTA testida siin: www.projektid.ee/idee.
2. septembril 2009 algas Keskkonnainvesteeringute Keskuses taotlusvoor jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutuse projektide rahastamiseks. Esimeses voorus antakse projektidele kokku 200 miljonit krooni Ühtekuuluvusfondi toetust, kuid kokku on aastani 2013 samalaadsete projektide rahastamiseks plaanitud 620 miljonit krooni. Taotluste esitamise tähtaeg on 3. november kell 17.00.
Taotlusvooru eelarve on vastavalt toetatavatele tegevustele jagatud kaheks. Nii on pool rahast ehk 100 miljonit eesti krooni plaanitud kohalike omavalitsuste poolt asutatud juriidilistele isikutele ümberlaadimisjaama või jäätmejaama rajamiseks. Teine pool aga Eestis registreeritud äriühingutele liigiti kogutud biojäätmete taaskasutamiseks ning vähese või olematu taaskasutusega jäätmete ringlussevõtu arendamiseks. Kindlasti tasub silmas pidada, et antud voorus ei anta toetust jäätmete masspõletamise ja jäätmekütuse tootmise arendamiseks ning kõik toetatavad tegevused peavad olema kooskõlas riigi jäätmekavas määratletud tegevustega.
Allikas: KIK
* * *
Projektiekspert OÜ aitab taotlusi koostada. Hinnapäringu projekti kirjutamise kohta saate teha siin: www.projektid.ee/hinnapakkumine_projekt, idee sobivust konkursile saate TASUTA testida siin: www.projektid.ee/idee.
Eesti riigijuhtimise parandamiseks toetab Euroopa Sotsiaalfond Eesti ametnike ja ühenduste koolitamist, arendamist ning riigile oluliste uuringute korraldamist aastatel 2007-2013 kokku ligikaudu 338 miljoni krooniga.
Riigikantselei avaliku teenistuse osakonna struktuuritoetuse talitus vastutab Eestis haldusvõimekuse suurendamiseks mõeldud toetusraha jagamise ning sihipärase kasutamise eest.
Toetust on võimalik taotleda järgmistel asutustel, organisatsioonidel ja inimestel:
* Valitsusasutused ja muud riigi ametiasutused (näiteks ministeeriumid, maavalitsused, ametid ja inspektsioonid ning nende hallatavat asutused, kohtud, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei)
* Kohaliku omavalitsuse üksuste liidud (näiteks Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit)
* Kohaliku omavalitsuse ametiasutused (näiteks Tallinna Haridusamet)
* Tööturu osapoolte esindusorganisatsioonid (näiteks Eesti Tööandjate Keskliit)
* Riigi poolt asutatud sihtasutused (näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus)
* Mittetulundusühingute esindusorganisatsioonid (näiteks MTÜ Eesti Noorteühenduste Liit)
* Doktorandid, kelle õpitava õppekava alusel antav diplom on riiklikult tunnustatud
* Doktorikraadiga noorteadlased, kelle vanus ei ole eeltaotluse esitamise hetkel üle 35 aasta või kellel on doktorikraadi kaitsmisest möödas vähem kui 5 aastat.
Toetusi on mitut liiki ning igal neist on kindlad eesmärgid ja sihtgrupid, mis on loetletud valitsuse vastavates määrustes (vt allpool õigusakte).
Toetuse taotleja peab reeglina olema valmis ka ise oma idee teostamisse rahaliselt panustama. Olenevalt toetuse liigist saab toetuse abil katta 85-100 protsenti projekti kogumaksumusest. Lõpliku toetuse määra projekti kogumaksumusest sätestab projekti rahuldamisotsus.
Projekti rahuldamisotsuse saavutamiseks läbitakse laias plaanis kolm etappi: taotluste tehniline kontroll, mida teostab struktuuritoetuse talitus; taotluste hindamine ja riigisekretärile rahuldamise või rahuldamata jätmise ettepaneku tegemine töörühma või hindamiskomisjoni poolt, ning projekti rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine riigisekretäri poolt.
Kuidas toetusi jagatakse?
Euroopa Sotsiaalfondi toetuste jagamine on korraldatud kahel erineval moel. Mõne toetuse jagamiseks korraldatakse nn avatud taotlusvoorud, kus paljud asutused ja ühendused saavad oma plaanide ellu viimiseks toetust küsida, konkureerides teiste taotlejatega. Teine osa toetustest on mõeldud kindlate asutuste programmide jaoks, mis on juba mitmeks aastaks ette planeeritud.
Suurim osa avatud taotlusvoorudes jagatavatest toetustest – “Tarkade otsuste fond” – on mõeldud strateegilise juhtimissuutlikkuse arendamiseks, valdkondlike uuringute korraldamiseks ning kodanikeühenduste analüüsisuutlikkuse tõstmiseks. Tarkade otsuste fondist toetatakse arendusprojekte, mis on kooskõlas valitsuse prioriteetidega ning kavandatavate poliitikatega. Tarkade otsuste fondi toetuste kogusumma aastatel 2007-2013 on 76,3 miljonit krooni.
Lisaks on avatud taotlusvoorude kaudu võimalik toetust saada ka koolitus- ja arendusprojektide ning tööalaste täienduskoolituste korraldamiseks, organisatsiooni arendamiseks ning stažeerimiseks. Organisatsiooni arendamise ja stažeerimisprogrammi toetuste kogusumma aastatel 2007-2013 on 72,6 miljonit krooni.
Riigikantselei avab taotlusvoorud reeglina kord aastas. Toetuse soovija peab Riigikantselei avaliku teenistuse osakonna struktuuritoetuse talitusele esitama taotluse koos vajalike lisadega.
Tarkade otsuste fondi taotlusi hindavad kaks ministeeriumidevahelist töörühma: Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava töörühm ning Eesti säästva arengu strateegia “Säästev Eesti 21” töörühm. Lisaks osalevad hindamisel kodanikuühenduste esindajad. Tarkade otsuste fondi taotluste hindamine ning rahastamisotsuseni jõudmine võtab aega keskmiselt 3-4 kuud. Organisatsiooni arendamise ja stažeerimise toetuste puhul kulub otsuse langetamiseks alates taotlusvooru lõppemisest 56 kalendripäeva.
Avatud taotlusvoorude kõrval rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist Vabariigi Valitsuse poolt määratud 13 suurt programmi, millel on kindlad elluviijad. Programmide jaoks on valitsus eraldanud kokku ligikaudu 232 miljonit krooni.
Üks suuremaid programme on justiitsministeeriumi “Parema õigusloome arendamise programm”, mille raames lihtsustatakse ning ühtlustatakse seadusi keskkonna-, majandushaldus-, ehitus- planeerimis- ja sotsiaalõiguses. Kuus aastat kestva programmi kogumaksumus on 43 326 316 krooni, millest Eesti riik tasub 2 166 316 krooni.
Teise suurema programmi raames toetatakse tegevusi, mis on seotud: mittetulundusühenduste nõustamisega maakondlikes arenduskeskustes; mittetulundusühenduste alustamisele ja arengule suunatud koolituste ja õppereiside korraldamisega; mittetulundusühenduste arengule suunatud mentorlustegevustega. Programmi elluviija on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, kes 7 aasta jooksul saab antud tegevuste elluviimiseks toetust 56,4 miljonit krooni.
Millal ja kuidas raha toetuse saajale välja makstakse? Kuidas kontrollitakse toetuste sihipärast kasutamist?
Üldjuhul tasub toetuse saaja esialgu ise kõik oma projekti kulud ning seejärel esitab Riigikantseleile toetuse saamiseks kuludokumendid. Väljamaksete tiheduse plaanib toetuse saaja ise, nii et ühe projekti raames võib toetust saada ka osade kaupa (näiteks kaks väljamakset projekti eluea jooksul).
Info kõigi toetuse saajate kohta on avaldatud Rahandusministeeriumi hallatavas toetuse saajate andmebaasis.
Nii Riigikantselei, Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond kui ka Euroopa Komisjon kontrollivad projektide teostamist kohapeal (nn paikvaatlused) ning korraldavad auditeid. Kontrolle võidakse teostada enne projekti tegevuste algust ning ka pärast nende lõppu. Kui avastatakse, et toetust ei ole kasutatud projektitaotluse või toetuse andmist reguleerivatele õigusaktide kohaselt, siis on riigil õigus raha kas täielikult või osaliselt tagasi nõuda.
Millised õigusaktid reguleerivad toetuse andmist?
* Euroopa Liidu toetuste jagamise üldised põhimõtted ja korralduse on sätestanud Riigikogu “Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduses”.
* Kulude abikõlblikkuse ja mitteabikõlblikkuse määramise üldised tingimused ja korra on kehtestanud valitsus määrusega “Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse ja mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord”
* Tarkade otsuste fondi toetuste andmist ja kasutamist reguleerib valitsuse määrus “Riigi, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute strateegilise juhtimissuutlikkuse tõstmine”
* Organisatsiooni arendamise ja stažeerimisprogrammi toetuste andmist ja kasutamist reguleerib valitsuse määrus “Avalike teenistujate, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute töötajate koolitus ja arendamine“
* Toetuse väljamaksmise tingimused ja korra on kehtestanud rahandusminister määrusega “Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord”.
Allikas: avaliku teenistuse veeb
Telefon/faks: (+372) 6 263 236
Mobiil: (+372) 56 212 919
E-mail: info@projektid.ee
Koduleht: www.projektid.ee
Reg. nr. 10893683
KMKR EE100845893
SEB a/a 10220027300016
Swedbank a/a 221021764667
WP Cumulus Flash tag cloud by Roy Tanck and Luke Morton requires Flash Player 9 or better.
