Vabaühenduste sotsiaalse ettevõtluse toetamise taotlusvoor

Mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevusvõimekuse programmi raames avatakse Kodanikuühiskonna Sihtkapitali vabaühenduste sotsiaalse ettevõtluse toetamise taotlusvoor.

Projektide toetamiseks on kavandatud 6,5 miljonit krooni, sh äriplaanide koostamiseks kuni 2 miljonit krooni.
Toetuse tingimuste ja korra teave, taotlusvormid ning teabepäevade kava on aadressil www.kysk.ee/?s=315.

Toetussumma kogumaht ühele taotlejale on maksimaalselt 400 000 krooni, millest äriplaani koostamiseks vajaminev osa võib olla maksimaalselt 30% toetussummast. Sihtkapitalist on võimalik taotleda toetust kuni 90% projekti eelarvekulude katmiseks. Projekti kaasrahastamine peab moodustama vähemalt 10% elluviidava projekti mõlema etapi eelarvekuludest, millest 50% võib olla mitterahaline kaasrahastamine.

Taotluste esitamise tähtaeg on 18. novembril 2009.a. kell 15.00.

* * *

Projektiekspert OÜ aitab taotlusi koostada. Hinnapäringu projekti kirjutamise kohta saate teha siin: www.projektid.ee/hinnapakkumine_projekt, idee sobivust konkursile saate TASUTA testida siin: www.projektid.ee/idee.

Integratsiooni Sihtasutuse projektikonkurss “Meie Eesti”

Integratsiooni Sihtasutuse konkursi “Meie Eesti” otsene eesmärk on anda teavet ja praktilisi kogemusi elamiseks ja õppimiseks/töötamiseks Eestis. Tegevustesse peavad olema kaasatud Eestis elavad Euroopa Liidu ning Euroopa kolmandate riikide kodanike ja määratlemata kodakondsusega Eesti elanikud.

Konkursi raames toetatakse ettevõtmisi põhikoolide, gümnaasiumide ja põhihariduse baasil õpet võimaldavate kutseharidusasutuse õpilastele – Eesti riigi ajaloo ning kultuuriloo ja tänapäevaga seonduvaid üritusi, ühiskonnaõpetuse ja ajaloo ainekava õpitulemuste saavutamisele kaasa aitavaid ning õpilaste sotsiaalse pädevuse kujundamist toetavaid tegevusi soodustavaid ettevõtmisi (näit. täiendkoolitusi õpilasomavalitsuse ja koolilehtede/kooliraadio toimetuste liikmetele, ekskursioone ja õppekäike, arutelufoorumeid, jne).

Konkursil saavad toetust taotleda riiklikud üldhariduskoolid, kohalike omavalitsuste hallatavad asutused (üldhariduskoolid ja kutsekeskharidust andvad kutseõppeasutused), riiklikud kutsekeskharidust andvad kutseõppeasutused, eraüldhariduskoolid ning kutsekeskharidust andvad erakutseõppeasutused.

Konkurssi rahastatakse riigieelarvest ja Euroopa Liidu üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ raames asutatud Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist, lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaanist.

Projektikonkursi „Meie Eesti“ teise taotlusvooru kogueelarve on 2 250 800 krooni.

Ühe projekti raames taotletav maksimaalne toetuse maht on 100 000 krooni.

Taotluste esitamise tähtaeg: 23. september 2009 kell 16.00.

Lisainfo: Integratsiooni Sihtasutus

Taotlusvoor väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele

EAS tuletab meelde, et käimas on uus 7. raamprogrammi taotlusvoor väikeste ja keskmiste ettevõtete (VKE) teadusvõimekuse suurendamiseks. See on suunatud uuendusmeelsetele ettevõtetele, kellel napib uuringute tegemise potentsiaali.

Vooru tähtaeg on 3. detsember 2009. Aastatel 2007–2013 kestva programmi kogueelarveks on 53,2 miljardit eurot. Raamprogramm on struktureeritud eraldi valdkondlikeks blokkideks ja alaprogrammideks, kus toimuvad regulaarselt projektikonkursid. Esitatavaid taotlusi menetleb Euroopa Komisjon ning finantseerimist leiavad perspektiivikad ideed, mis kannavad endas nii uudsust kui ka praktilist majanduslikku potentsiaali.

Kui olete VKE, kel on sellise projekti idee, mis on üleeuroopalise tähtsusega, näiteks lahendab mitmete riikide VKE-de probleeme, siis soovitame:
1. Põhjalikult tutvuda viidatud veebilehtedega.
2. Konsulteerida programmi kohalike kontaktisikutega, EASi innovatsioonidivisjoni rahvusvaheliste koostöövõrgustike koordinaatoritega.
3. Püüda leida võimalikud parimad partnerid.
4. Esitada Euroopa Komisjonile oma taotlus.

Euroopa Komisjon tagab taotluse põhjaliku hindamise 3–7 sõltumatu hindaja poolt, kelleks on vastava valdkonna eksperdid.

Praegu käimas olev konkurss on kolmas ja allkirjastatud lepinguteni on jõutud programmi esimese vooru, 2007. aasta projektidega. Edukate hulgas on ka Eesti mitme valdkonna ettevõtete, näiteks Seedri Puukool OÜ, ASi Datel, ASi Lapi MT ja Eesti Plastitööstuse Liidu projektid.

Allikas: EAS

******************************************************************

Projektiekspert aitab projektitaotluste koostamisega. Hinnapäringu saab teha siin.

Kuhu haihtuvad Tallinna eurorahad?

Ajaleht Pealinn kirjutab takistustest, mis mille tõttu Tallinn ei saa vajalikku euroraha kasutada. Nimelt saab keskmiselt Tallinn vajalikust eurotoetusest vaid viiendiku, sest riigi tasandil on mitmed otsused õigel ajal tegemata jäetud. Sama probleem on ka teistel omavalitsustel.

Täispikkuses artiklit saate lugeda siit.

Info Maaelu Edendamise Sihtasutuse võimalustest aidata MTÜ-del laenu saada

Eesti liitumine Euroopa Liiduga on avanud MTÜ-dele mitmeid uusi võimalusi saada erinevate projektide rahastamiseks Euroopa Liidu toetusrahasid.

Üldjuhul näevad praegu kehtivad reeglid ette, et MTÜ peab enne toetusraha saamist ära tegema kõik vajalikud tegevused, tasuma talle projekti raames osutatud teenuste või ostetud kaupade eest ning alles seejärel saadakse kätte lubatud toetusraha. Eestis tegutsevatel MTÜ-del puuduvad arvestatavad omavahendid projektide finantseerimiseks, mistõttu on võimalik projekte rahastada üksnes sildfinantseerimislaenudega, mis makstakse laenu andjale tagasi pärast toetuse laekumist.

Laenu taotledes ei vasta MTÜ-d sageli nõuetele, millele peaks vastama laenu sooviv klient. Tavaliselt puudub neil igapäevane majandustegevus ehk teiste sõnadega ei teenita regulaarset tulu, millest saab maksta laenuintresse, samuti puudub omaosalus projektide finantseerimiseks. Intressideks ja omaosaluse tasumiseks vajalikud vahendid loodetakse saada kas liikmete sissemaksetest või (kui tegemist on nt külaseltsiga) kohalikust omavalitsusest saadavast toetusest. Enamasti ei ole laenu võtmise momendil loodetava rahaallikaga sõlmitud siduvaid lepinguid.

Lisaks puudub MTÜ-l tavapärane laenutagatis. Vähestel MTÜ-del on oma kinnisvara, mistõttu on ainsaks võimaluseks laenu tagada on pantida mõne MTÜ liikme (tavaliselt eraisiku) kinnisvara või võtta laenule käendusi. Makseagentuuri (PRIA või EAS) otsus, millega kliendile on toetus määratud ei ole hoolimata levinud arvamusest tagatis selle juriidilises tähenduses. Kui laenu ei maksta tagasi, siis ei saa laenu andja nimetatud dokumendi alusel kusagilt oma raha tagasi küsida. Majandustegevuse ja tagatisvara puudumine raskendab oluliselt MTÜ-de võimalusi laenu saada.

Lihtsustamaks laenusaamise võimalusi andis MES aastatel 2004 – 2008 MTÜ-dele otselaenu Euroopa Liidu projektide sildfinantseerimiseks. Me oleme rahastanud umbes 250 MTÜd üldsummas 150 000 000 krooni.

Alates 2009. aastast oleme piiranud toetusmeetmete nimekirja, mille sildfinantseerimiseks laenu anname. Laenu võivad saada üksnes MTÜ-d, kes saavad toetust Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) meetme 4 (Leader-meede) ja Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 4.1 (Kalanduspiirkondade säästev areng) raames. Laenu anname Leader tegevusgruppidele tegevuskulude katteks.

Põhjus, miks Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) on vähendanud otselaenu saamise võimalust, peitub Euroopa Liidu liikmesriikides konkurentsi reguleerivates õigusaktides, mis piiravad riigi (ka MES on Eesti riigi poolt loodud sihtasutus) võimalusi sekkuda laenude andmisega tavapärasesse majandustegevusse. Laenu võib anda, kuid selliste riiklike laenude tingimused oleksid äärmiselt kõrge intressi tõttu MTÜ-dele ebamõistlikud.

Otselaenude andmise asemel keskendume MTÜ-de aitamisel juhtudele, kui laenu saamiseks pöördutakse panga poole. MESil on kaks toetusmeedet, mille alusel me saame laenu soovijaid aidata.

Laen panga vahendusel
MTÜ sõlmib laenulepingu küll pangaga, kuid pank laenab kliendile antava raha omakorda MESist. Nii võib väheneda MTÜ jaoks nii laenuintress kui ka teised laenuvõtmisega seotud kulud. MESi ressursil põhinevad laenud on alati Eesti krooni laenud ja nende juures kehtib fikseeritud intress kuni laenuperioodi lõpuni.

Tagatis pangale
Pank võib küll nõustuda laenuandmisega, kuid ta võib leida, et kliendi poolt pakutav tagatis ei ole piisav. Sellisel juhul võib MES anda panga jaoks täiendava tagatise kuni 80% ulatuses laenusumma suurusest.

Mõlema toetusmeetme osas oleme püüdnud teha asjaajamise kliendi jaoks võimalikult lihtsaks. Laenu soovija peab suhtlema üksnes pangaga, MESi jaoks lisadokumentatsiooni üldjuhul eraldi saatma ei pea. MESi toodete kasutamisel saadab vajalikud paberid meile pank. Vajadusel oleme loomulikult alati valmis meelsasti kliendiga otse suhtlema ning andma selgitusi ja nõuannet.

MESil on sõlmitud koostöölepingud peaaegu kõigi Eestis tegutsevate pankadega. MESi täpse koostööpartnerite nimekirja leiab meie koduleheküljelt.

Lõpetuseks tahaks rõhutada, et MTÜ-de jaoks võiksid kehtida oluliselt lihtsamad reeglid Euroopa Liidu toetusrahade kättesaamiseks. Vajadus laenude ning nendega seotud lisakulu järgi kaoks kui makseagentuurid hakkaksid laialdasemalt kasutama ettemakseid. Ettemaksed on Euroopa Liidu reeglite järgi lubatud ning asjaolu, et neid Eestis ei kasutata tuleneb siseriiklikest probleemidest mitte aga Brüsseli bürokraatiast. Mitmed Eesti ametkonnad teevad praegu pingutusi, et ettemaksed siiski lähitulevikus võimalikud oleksid.

Allikas: www.mes.ee

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete huvides ellu kutsutud projektikonkurss teadusuuringute läbiviimiseks

Avanes väikese ja keskmise suurusega ettevõtete huvides ellu kutsutud projektikonkurss teadusuuringute läbiviimiseks

Programmiga toetatakse väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKE) teadusuuringute sisseostmisel. Teemade valdkonnale seejuures piiranguid ei seata.

Nõutakse kahte liiki osalejate olemasolu:

* vähemalt kolm sõltumatut VKEd kolmelt erinevalt ELi liikmesmaalt või assotsieerunud riigist;

* vähemalt kaks teadus- ja arendustegevusele suunatud organisatsiooni (nt ülikoolid, uurimisasutused, aga ka tööstusettevõtted ja teadusuuringutega tegelevad VKEd).

Projekti võivad toetada ka teised, ülejäänud osalistest sõltumatud ettevõtted ja lõpptarbijad, kui see on projekti läbiviimiseks vajalik.

Projektid võivad sisaldada järgmisi tegevusi:

* Teadus- ja tehnoloogiaarendamis-tegevused, mis on projekti tuumaks.
* Demonstratsioonitegevused (nt prototüüpide testimine).
* Koolitus ja informatsiooni levitamine.
* Projekti juhtimine.

Konsortsiumi suuruseks peaks üldjuhul olema 5 kuni 10 osalist ning projekti kestuseks 1 kuni 2 aastat. Ühe projekti eelarve peaks jääma vahemikku 0,5 kuni 1,5 mln eurot.

Projektikonkursi kogueelarveks on 136,84 mln eurot ning taotluste esitamise tähtajaks 3. detsember 2009 kell 17.00 Brüsseli kohaliku aja järgi.

Lisainfo: http://www.koda.ee/?id=46292
Allikas: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Grant innovaatiliste mudelite arendamiseks ja elustiiliga seotud haiguste ennetamiseks

Farmaatsiaettevõte Merck Sharp & Dohme kuulutab välja regionaalse grantide programmi konkursi, mis on suunatud innovaatiliste mudelite arendamisele ja elustiiliga seotud haiguste ennetamisele.

Taotlejad, kes on huvitatud Merck Sharp & Dohme`i rahastamisest ning vastavad sobivuskriteeriumidele, on oodatud esitama projektitaotlusi, mis on suunatud ühele kahest järgnevast tervisega seotud teemast:

1. Arendada innovaatilisi uusi mudeleid, et kiirendada juurdepääsu ravimitele mittetäieliku meditsiinilise teenindusega populatsioonide tekkivatel ja kiiresti kasvavatel turgudel.

Tekkivate ja kiirestikasvavate turgude juurdepääsu puudumine krooniliste haiguste ravimitele kujutab endast suurt lokaalset ja globaalset väljakutset rahvatervise valdkonnas, mis suurendab ebavõrdsust riikide ja piiride vahel. Piirangud tervishoiu juurdepääsule ja krooniliste haiguste ravimitele on peamiselt seotud mitteküllaldaselt rahastatud tervishoiusüsteemidega.

Oluline on arendada innovaatilisi mudeleid, et suurendada juurdepääsu efektiivsetele kõrgekvaliteedilistele ravimitele suurtel ja kiiresti kasvavatel puuduva ja puuduliku meditsiinisüsteemiga populatsioonidel jätkusuutlikul ja taskukohasel viisil.

2. Suurendada suurte populatsioonigruppide teadlikkust elustiiliga seotud haiguste ennetamisel.

Elustiiliga seotud haiguste levimus on tekkivatel turgudel kiiresti suurenemas, mõjutades eluiga ja suremust. Mõned riigid on vastamisi negatiivse iibega. Ebatervislikud eluviisid, sealhulgas suitsetamine ja kõrge riskiga seksuaalkäitumine on maailmas sagedaimad mitmete haiguste tekitajad. Paljudes riikides on kõrge levimusega alkoholi kuritarvitamine, vigastused, koduvägivald ja suitsiidid. Teist tüübi diabeedi ja südameveresoonkonna haiguste esinemine on suurenemas ja on tõenäoliselt seotud istuva eluviisiga.

Kõrge riskiga seksuaalkäitumine koos mitmete samaaegsete seksuaalpartneritega toidab pidurdamatult suguliselt edasikantavate infektsioonide epideemiaid ning mõnedel meie regiooni osadel on maailma kõrgeim HIV/AIDS-i, maksapatoloogia, emakakaelavähi ning paljude teiste haiguste esinemismäär, mis on seotud suguliselt ja lapselt emale edasikantavate infektsioonidega.

Nende välditavate haiguste praegust ja eelseisvat koormat ei ole laialt teadvustatud.

Granditaotlus tuleb saata e-postiga järgnevale aadressile: msdeesti@merck.com kuni 30. septembrini 2009 kell 24.00.

Grante antakse miinimumperioodiks üks aasta, mida saab uuendada maksimaalselt kolmeks aastaks. Maksimaalne rahastamine ühes kalendriaastas on 50 000 kuni 500 000 eurot.

Rohkem infot: www.msd.ee

Lihtsustuvad EASi stardi- ja kasvutoetuse programmi tingimused

Alates 16. augustist 2009 lihtsustuvad stardi- ja kasvutoetuse programmi tingimused ja EAS alustab taotluste vastuvõtmist uutel tingimustel. Edaspidi on võimalik toetust taotleda rohkematel ettevõtjatel, samuti saada toetust kiiremini ja suuremas ulatuses.

Programmi tingimusi sätestava majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse muutmise tingis muutunud majandusolukord, varem väljatöötatud meetmed ettevõtluse toetamiseks vajasid lihtsustamist ja täiendamist, et parandada ettevõtjate ligipääsu täiendavale kapitalile. Samas ei muudeta toetuse eesmärke, vaid luuakse võimalus olla paindlikum. Jõustuvad muudatused soodustavad ka Euroopa Liidu struktuurivahendite kiiremat suunamist ettevõtlusse.

Suuremad summad
Uute tingimuste kohaselt on oluliselt suuremad toetussummad. Senine starditoetuse maksimumsumma 50 000 krooni suureneb 100 000 kroonini. Samuti väheneb ka omafinantseeringu määr – senise 25 protsendi asemel on see 20 protsenti. Ambitsioonikamatele ja ekspordipotentsiaaliga ettevõtetele suunatud kasvutoetuse maksimumsumma, mis seni on olnud 200 000 krooni, suureneb rohkem kui kaks korda 500 000 kroonini. Samuti on üle vaadatud ettevõtjate jaoks seni raskusi tekitanud omafinantseeringu määr, mis peab edaspidi olema vähemalt 35 protsenti seni kehtinud 50 protsendi asemel.

Otsus kiiremini kätte
Oluliselt lüheneb esitatud taotluste menetlemise tähtaeg: starditoetuse puhul üldjuhul kuni 10 tööpäevale, kasvutoetuse puhul 20 tööpäevale, mistõttu on toetusesaajatel võimalik planeeritud tegevusi kiiremas tempos ellu viima hakata.

Sobib ka Tallinna ettevõtetele
Kaob kauaaegne geograafiline piirang ja nüüd ei oma enam tähtsust ettevõtte registreerimise piirkond – esmakordselt on stardi- ja kasvutoetust võimalik taotleda ka Tallinnas registreeritud ettevõttel.

Soodsamad tingimused
Edaspidi lubatakse põhivara soetamist liisinguga. Samuti laieneb toetus erinevalt seni kehtinud redaktsioonist näiteks veonduse ja laondusega tegelevatele ettevõtetele logistikasüsteemide toimimiseks vajaliku rakendustarkvara soetamiseks.

Starditoetust võib taotleda ettevõtja, kel pole ettevõtte registreerimisest möödas rohkem kui 12 kuud. Kasvutoetust saab uue definitsiooni kohaselt taotleda ettevõtja, kes on tegutsenud maksimaalselt 36 kuud ja kes prognoosib teisel aastal pärast projekti lõppu ekspordikäibe osakaaluks vähemalt 20 protsenti kogukäibest ning kelle käive kasvab aastas vähemalt 30 protsenti, jõudes teisel aastal pärast projekti lõppu kahe miljoni kroonini.

Taotlusi võetakse vastu jooksvalt, täpsem info: www.eas.ee/starditoetus.

* * *

Projektiekspert OÜ aitab taotlusi koostada. Hinnapäringu projekti kirjutamise kohta saate teha siin: www.projektid.ee/hinnapakkumine_projekt, idee sobivust konkursile saate TASUTA testida siin: www.projektid.ee/idee. Kui soovite edaspidi oma meilile projektikonkursside uudiseid, andke sellest teada siin www.projektid.ee/konkursi_uudised.

Kodanikuühiskonna Sihtkapitali HEADE IDEEDE konkurss

Jooksvalt, kuni aastaeelarves vahendeid jätkub, on avatud Eesti kodanikuühiskonna arengule suunatud sotsiaalseid muutusi taotlev uudsete ja uuenduslike kodanikualgatuslike tegevuste või protsesside toetamise heade ideede konkursi, mille kaudu on võimalik saada esitatud idee elluviimise käivitamiseks ühekordset toetust.

Konkursile esitatakse projekti idee maksimaalselt kahel A4 leheküljel järgmises vormis:
1. Idee lühikirjeldus – vajadus ühiskonnas, projekti eesmärk, uuenduse põhjendus, põhitegevused.
2. Meeskond ja teostajad – projekti ettevalmistav organisatsioon, teised idee elluviimisse kaasatud organisatsioonid ja asutused, idee teostamise eest vastutav organisatsioon.
3. Eelarve – idee elluviimiseks vajalik ligikaudne eelarve põhiliste kululiikidena, kaasrahastajad ja nende panus.
4. Tulemuslikkus ja jätkusuutlikkus – kirjeldatakse, millised on oodatavad tulemused ja mõju ühiskonnas projekti elluviimise korral ning kuidas tagatakse projekti jätkusuutlikkus.

Hea idee alusel koostatud projekti elluviimise hiliseimaks lõpptähtajaks on 30. aprill projekti rahastamisotsuse järgsel aastal. Ideede konkursil võivad osaleda avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud, sihtasutused ja füüsilised isikud.

Häid ideid võib konkursile esitada pidevalt.

Lisainfo heade ideede konkursi kohta: http://www.kysk.ee/?s=168

EAS Regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi tähtaeg on 15. september

Regionaalsete investeeringute toetamise eesmärgiks on kvaliteetsema kohaliku elukeskkonna loomiseks ja arendamiseks toetada regionaalseid investeeringuid laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimeste jaoks hoolekande, õppimise, sportimise ja vaba aja veetmise tingimuste parandamiseks, et tõsta toetuse sihtgrupile avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.

Toetuse taotlejateks võivad olla mittetulundusühingud, sihtasutused, kohalikud omavalitsused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused.

Toetust antakse projektipõhiselt esitatud taotluse alusel hoonete ja rajatiste ehitus-, rekonstrueerimis- ja remonttöödeks.

Toetuse piirsumma ühe taotleja kohta on 500 000 krooni. Kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus, mis on ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse kohaselt, on taotluse piirsummaks ühinemise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse kohta 500 000 krooni ja lisaks 100 000 krooni iga ühinenud omavalitsuse üksuse kohta.

Taotleja omafinantseerimise ja/või projekti partnerite kaasfinantseerimise summa peab kokku moodustama vähemalt 15% projekti üldmaksumusest.

Lisainfo: EAS