Infoühiskonna edendamise avatud taotlusvoor!

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus alustab 29. juunil 2009 struktuuritoetuste vastuvõttu majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna “Infoühiskonna edendamine” eesmärkide saavutamiseks 2009.-2010. aastal. Toetuse kasutamise eesmärgiks on riigivalitsemise tõhustamine vastavalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalustele, avalike teenuste efektiivsem osutamine kodanikele, ettevõtetele ja avaliku sektori asutustele, tehniliste ligipääsuvõimaluste ja osalusvõimaluste suurendamine.

Toetust võivad taotleda põhiseaduslikud institutsioonid, valitsusasutused ja nende hallatavad asutused, kohalikud omavalitsused, kohalike omavalitsuste liidud, mittetulundusühingud ja sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Toetuse saamiseks peavad arendusprojektide sisuks olema:

• kasutuses olevate riigi infosüsteemi koosvõime suurendamine, sh süsteemide täiustamine ja andmete korrastamine;
• riigi infosüsteemi turvalisuse tõstmine;
• teabe universaalsele digitaalsele kujule viimine koos selle avalikult kättesaadavaks tegemisega;
• üleminek paberivabale asjaajamisele avalikus halduses;
• avalike teenuste, sh infoteenuste arendamine.

Toetuse taotlusi võtab RIA vastu jooksvalt aastateks 2009-2010 eraldatud 250 miljoni krooni ulatuses.

Taotluse esitamise tingimusi kajastab vastav määrus.

Projektiekspert OÜ aitab projektidokumentatsiooni koostamisel. Projekti kirjutamise hinnapäringut on võimalik teha siin.

Veeprogramm hajaasustusele

Avatud on hajaasustuse veeprogrammi 2009. aasta taotlusvoor

Hajaasustuse veeprogrammi taotluste vastuvõtt on avatud hajaasustusega Audru, Häädemeeste, Kaisma, Kihnu, Koonga, Paikuse, Saarde, Sauga, Surju, Tahkuranna, Tori ja Vändra vallas. Sel aastal ei osale programmis Are, Varbla, Halinga ja Tõstamaa vald.

Eesti riigi eelarvest rahastatava programmi eesmärgiks on hajaasustusega piirkondades majapidamistele joogivee kättesaadavuse tagamine või parandamine. Taotlejaks saab olla füüsiline isik, kes elab taotlusjärgses kohalikus omavalitsuses hiljemalt alates 01.01.2008 ja mittetulundusühing või sihtasutus, mille tegevusalaks on elanike või oma liikmete joogiveega varustamine. Toetust saab taotleda vaid olemasolevatele majapidamistele.

Abikõlblikud on tegevused, mis tehakse hajaasustusega piirkondades.

Abikõlblikuks hajaasustuse piirkondadeks ei loeta:
• linnad, vallasisesed linnad ja alevid;
• kehtestatud planeeringutes tiheasustusaladeks või kompaktse hoonestusega aladeks määratud alad, kus elab üle 50 inimese;
• piirkonnad, kus on toimiv ühisveevärk või mis on vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 kohaselt määratletud ühisveevärgiga kaetavaks alaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava  või planeeringu alusel.

Abikõlblikud on hoonetevälise joogivee süsteemi (edaspidi veesüsteem) rajamisega seotud tegevused:
• Kaevude (puur- ja salvkaevude) ehitamine ning puhastamine;
• Olemasolevatest või uutest kaevudest joogiveetorustiku ehitamine või olemasoleva joogiveetorustiku rekonstrueerimine;
• Kaevude varustamine vee pumpamiseks ja puhastamiseks vajalike tehniliste seadmete ja tarvikutega, sealhulgas vajalike elektritööde teostamine;

Kolmandiku tööde maksumusest peab kandma taotleja. Toetuse suurus ühe majapidamise puhul on kuni 100 000 krooni. Projekti elluviimise maksimaalne kestvus on 12 kuud. Taotlejaid nõustavad ja taotlusi võtavad vastu kohalikud omavalitsused kuni 30. juunini 2009.

Lisainformatsiooni võib lugeda siit.

Eurotoetuste kasutamine muutub hõlpsamaks

Riigikogu kiitis 10. juunil heaks struktuuritoetuse seaduse muudatused, mille peamiseks eesmärgiks on toetuse saajate likviidsusriskide maandamine.

„Toetuse saajatel on majandusolukorrast tingitult üha keerulisem leida omavahendeid tegevuste elluviimiseks,” rääkis rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk. „Seetõttu tuli kiirelt leida paindlikumaid maksevõimalusi, et toetusraha leiaks otstarbeka ja kiire kasutuse.”

Seadusemuudatusele vastavalt on riigil võimalik teha väljamakseid otse töövõtjale, maksta toetusraha välja osaliselt tasutud kuludokumentide alusel või anda ettemaksu pangagarantii olemasolul.

„Järgmiseks sammuks peaks ministeeriumid vaatama kiirelt üle kõigi toetusvaldkondade reeglid, et lihtsustunud kord jõuaks võimalikult paljude toetuse saajateni,” lisas Ivar Sikk.

Lisaks eelnimetatule võimaldatakse struktuuritoetuse saajal esitada ka koostööpartnerite makstud arveid, täpsustatakse andmete avalikustamise sätteid ning luuakse alus tagasinõude otsuse tegemiseks kui toetuse saaja on teeninud tulu, mis tuleb projekti kuludest maha arvata.

Seadus hakkab kehtima 1. juulist 2009, eelnõuga on võimalik tutvuda siin.

Lisaks seadusemuudatusele on ministeeriumide koostöös plaanis veel mitmeid uuendusi, mis soodustavad välistoetuste kiiremat kasutamist ning majanduse elavdamist. Juba hinnatakse ümber toetusvaldkondi ja nende rahastamist ning muudetakse ajakava, et osa tulevikku kavandatud taotlusvoore saaks lähiajal korraldada. Muuhulgas tuleks üle vaadata riigihangete seadus ning koostada suurte projektide puhul lisanimekirjad juhuks, kui mõni hange jääb vaidluste või teiste põhjuste tõttu venima.

Allikas: www.struktuurifondid.ee

Öko-innovatsiooni rahastamisvõimalused

Avatud on Euroopa Liidu ökoinnovatsiooni programmi projektikonkurss, mis on suunatud väike ja keskmise suurusega ettevõttetele (VKE) ning juba selle aasta sügisel eraldatakse uute projektide rahastamiseks 30 miljonit eurot!

Programm toetab uute “roheliste” toodete ja tehnoloogiate turuletoomist ja edasist juurutamist ning programmi raames finantseeritakse kuni 50% projekti kogukuludest. Projektide esitamise tähtaeg on 10. september 2009!

Projektitaotlusi võivad esitada kõik tingimustele vastavad juriidilised isikud, täpsed taotlustingimused  leiate siit.

Programmi raames toetatakse eri sektorite öko-innovaatilisi projekte, mis aitavad vältida või vähendada keskkonnamõju või olemasolevaid ressursse võimalikult efektiivselt ära kasutada.

Käimasolev taotlusvoor keskendub järgmistele valdkondadele:

- materjalide jäätmekäitlus (sorteerimine, uued jäätmekäitlusprotsessid jne),

- ehitus (uuenduslikud ehitusmaterjalid, ehitusprügi sorteerimine, taaskasutamine, jäätmekäitlus, innovatiivsed veesüsteemid),

- toiduainetööstus (uued pakendid, efektiivsem veekasutus tootmises jne)

- keskkonnasõbralik ettevõtlus ja arukas ostukäitumine (loodussõbralikud ostuotsused, energiasäästlik lähenemine, ettevõtte keskkonnasõbralik juhtimine jne).

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Euroopa Komisjoni esindus kutsuvad ökoinnovatsiooni projektide rahastamisvõimalusi tutvustavale teabepäevale 19. juunil kell 10.00-12.45 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn). Lisateavet infopäeva kohta võite leida siit.

Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed – avaneb meede 1.3.3

NB! Käesoleva vooru raames saab toetusi taotleda ainult tegevustele nr 2, 5, 6. Suurenenud on ka avatud vooru maht – selles voorus on võimalik toetust välja jagada kuni 25 000 000 krooni.

Sotsiaalministeerium ja SA Innove kuulutavad 1. juulil 2009 avatuks prioriteetse suuna “Pikk ja kvaliteetne tööelu” meetme 1.3.3 “Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed” esimese taotlusvooru. Taotluse esitamise tähtaeg on 31. juuli 2009.

Meetme raames toetatavad tegevused on:

1) eakale või puudega inimesele või dementsele suunatud hooldusteenuste (sh päevane ja ööpäevaringne hooldusteenus) pakkumine, võimaldamaks senise hoolduskoormusega isiku tööturule sisenemist või tööturult väljalangemise ennetamist;
2) sotsiaalsete või majanduslike toimetulekuprobleemidega peredele (sh nendele, kelle sissetulek leibkonnaliikme kohta jääb alla poole miinimumpalga või kes saavad toimetulekutoetust) või puudega lapsega peredele lapsehoiuteenuse kulude hüvitamine ning laste hooldamist ja järelevalvet pakkuvad sotsiaalteenused võimaldamaks lapsevanema tööturule sisenemist;
3) lapsele või täiskasvanule tugiisikuteenuse pakkumine;
4) puudega inimesele isikliku abistaja teenuse pakkumine;
5) sotsiaalsete või majanduslike toimetulekuprobleemidega inimestele või peredele (sh nendele, kelle sissetulek (leibkonnaliikme kohta) jääb alla poole miinimumpalga, kes saavad toimetulekutoetust, kes on eluaseme kaotanud, võlanõustamise sihtgrupp, puudega inimesed või asendushooldusel viibinud lapsed) nõustamisteenuste (sotsiaalnõustamine, psühholoogiline nõustamine, võlanõustamine ja muud nõustamisteenused) pakkumine või eneseabigruppide toetamine, võimaldamaks nende tööturule sisenemist või tööturult väljalangemise ennetamist;
6) hooldust vajavale pereliikmele transporditeenuse pakkumine võimaldamaks hoolduskoormusega pereliikme tööl käimist või puudega inimese tööl käimist toetava transporditeenuse pakkumine.

Toetuse määr:
Toetuse maksimaalne määr on 90% projekti abikõlblikest kuludest. Toetust antakse projektile abikõlblike kogukuludega vähemalt 100 000 Eesti krooni. Toetust antakse ühele projektile maksimaalselt 3 000 000 Eesti krooni. Projekti kestus on kuni 36 kuud.

Toetust võib taotleda:
1) juriidiline isik;
2) füüsilisest isikust ettevõtja;
3) valitsusasutus või selle hallatav riigiasutus, välja arvatud asutus, mis on prioriteetse suuna raames saanud toetust programmi elluviimiseks;
4) kohalik omavalitsus.

Lisainfo taotlemise kohta on leitav SA Innove koduleheküljelt.

http://www.innove.ee/struktuuritoetused/taotlejale/avatud-taotlusvoorud/hoolekandemeetmed

—

Taotluste vastuvõtmisega hakkab tegelema SA Innove, kes on meie 7 tegutsemisaasta jooksul rahastanud hulgaliselt meie meeskonna koostatud projekte. Näiteks Tallinna Heleni Kooli (erivajadustega lapsed) kutseõpe, Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi karjäärikeskus, hariduslike erivajadustega laste koolide (Ämmuste, Ahtme ja Tartu Hiie kool) hoonete renoveerimised jms.

Kui soovite meie projektidokumentatsiooni koostamise teenust tellida, saate oma ideed TASUTA testida http://www.projektid.ee/idee ning/või esitada hinnapäringu projektidokumentatsiooni koostamiseks http://projektid.ee/hinnapakkumine_projekt.

Kõrgkoolidel avaneb võimalus kaasajastada õppetingimusi

Tulekul on toetuse taotlemise võimalus rakenduskõrgkoolidele ja õpetajakoolitust pakkuvatele ülikoolidele õppetehnika soetamiseks ja õppekeskkonna kaasajastamiseks. Taotlusi hakkab sihtasutus Archimedes vastu võtma oktoobris.

Taotlusi oodatakse projektidele, mille eesmärgiks on ajakohastada rakenduskõrgkoolide olemasolevat õppekeskkonda ning parandada õpperuumide ja -laboratooriumide valgustust, akustikat, tuleohutust ja turvalisust, vähendada mürataset, tagada erivajadusega üliõpilaste ja töötajate ligipääs ning hankida aine- ja kutseõpetajate taseme-, ümber- ja täiendõppeks vajalike õppevahendeid.

Toetust saavad taotleda rakenduskõrgkoolid ja rakenduskõrgharidusõpet läbi viivad ülikoolid, kellel on käesoleva aasta alguse seisuga vähemalt 200 riiklikku õppekohta. Samuti saavad toetust taotleda avalik-õiguslikud ülikoolid, kellel on vähemalt 200 riiklikku õppekohta õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppesuunal.

Toetusi jagatakse järgmistele alavaldkondadele:

- rakenduskõrghariduse infrastruktuur – uued õppelaborid ja -seadmed – kaasajastamiseks (toetus ühe projekti kohta 150 000 kuni 8 miljonit krooni, esitada on lubatud ka rohkem kui üks eeltaotlus eelarvega kokku kuni 18 miljonit krooni),

- õppekeskkonna turvalisemaks muutmine (toetust saab taotleda 150 000 kuni 5 miljonit, rohkem kui ühe eeltaotluse puhul kuni 7 miljonit krooni)

- õpetajakoolitus ja kasvatusteadused – maksimaalne taotletav summa on 12 miljonit krooni.

Meetmele eraldatud Euroopa Regionaalarengufondi (ERF) toetuse kogusumma on 219,9 miljonit krooni. Projektikulud hüvitab kuni 95% ulatuses ERF, ülejäänud väljaminekud on taotleja kanda. Projektide ellurakendamise periood on 2009–2015. Teave avatud taotlusvoorude tingimuste ja korra kohta avaldatakse Sihtasutuse Archimedes kodulehel.

Meede „Rakenduskõrgharidusõppe ja õpetajakoolituse õppeinfrastruktuuri kaasajastamine“ kuulub „Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Eesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu“ alla.

Allikas: www.struktuurifondid.ee