Osalusveebis saab riigiasjadele sõna sekka öelda

Avastasin huvitava portaali, kus on võimalik muuhulgas ka eurotoetuste määruste kavandamisel sõna sekka öelda.

Näiteks viimati sai arvamust avaldada “Noorsootöö infrastruktuuri kaasajastamise” määruse osas (“Elukeskkonna arendamise rakenduskava”).

Tegijate enda sõnul on osalusveeb www.osale.ee loodud selleks, et Eesti elanikud, kodanikeühendused ja huvigrupid saaksid riigivalitsemise küsimustes kaasa rääkida.

Kõigepealt pannakse teema üles ning konsultatsiooni lõpuks avaldab konsulteerija (konsultatsiooni algatanud valitsusasutus) koondvastuse kõigile arvamusavaldustele koos ülevaatega nendest muudatustest, mis laekunud arvamuste põhjal tehti. Samuti selgitab konsulteerija, milliseid ettepanekuid ei arvestatud ja miks.

Teemad on GMOst loomade heaoluni ja kiirgusohutusest kalamajanduseni.

Šveitsi finantsinstrument – midagi liigub

Rahandusministeeriumist saadud info põhjal on lood sellised, et kui see ükskord järgmisel aastal avaneb, siis ei ole veel üldse kindel, et tuleb avatud konkurss.

Lähenetakse programmipõhiselt ehk suunatakse suured rahad ühte kohta. See tähendab seda, et erinevaid rahastusvaldkondi koordineerivad asutused kasutavad kogu raha mingi suure valupunkti lahendamiseks ning ei tee konkursse, millel kõik saaksid kandideerida.

Tore on see, et ilmselt siiski tuleb eraldi programm mittetulundussektorile, kus sobivatel teemadel projekte võib esitada. Rahandusministeeriumi presentatsiooni kohaselt (20.09.07) võivad projektid olla vahemikus 50 000 – 1 000 000 krooni. Toetust võib taotleda koguni 100% ulatuses.

Läbiv teema Vabaühenduste Fondil on teenuste arendamine kohalikele elanikele tervist soosiva elukeskkonna loomisel.

Väike kokkuvõte teemadest www.projektid.ee/sveits.

Ettevõtlustoetused avanevad visalt

Tänases Kaubandus-Tööstuskoja infolehes on artikkel, milles analüüsitakse eelmiste eurotoetuste efektiivsust. Uurimused on koostanud Praxis ja valminud on need oktoobris.

On analüüsitud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ekspordiplaani toetust, nõustamistoetust, koolitustoetust, teadus- ja arendustegevuse finantseerimise programmi, starditoetust, infrastruktuuri toetust, KredEx‘i lühiajaliste ekspordigarantiid ja investeerimislaenu- ning liisingukäendust ja riiklike ettevõtlustoetuste mõjusid üldiselt.

Öeldud on, et vigadest õpitakse ehk nõrku kohti tugevdatakse praeguseks struktuurifondide perioodiks (2007-2013), kuid loodame, et nad sellega hiljaks pole jäänud.

Väljatoodud probleemidest on osa väga tuttav, osa üllatuslik. Teada kitsaskoht on toetusmeetmetest teavitamine.

Rahastajatel on üldiselt info kodulehel ja konkreetse konkursi väljakuulutamisest saab ajalehest teada ning heal juhul on rahastajal ka list (näiteks EAS). Üldiselt on nii, et taotlusvooru väljakuulutamisest tähtajani on kuu aega ning kui eelnevalt infot ei saa, siis selle ajaga ei jõua hästi vajalikke dokumente koostada.

Selleks oleme näiteks meie andnud inimestele võimaluse saada neid huvitavate konkreetsete konkursside avanemise kohta teade meilile (saab tellida siit www.projektid.ee/konkursi_uudised).

Mitteeuroliidu toetus

Täna, 22. novembril 2007 kuulutatakse Kodanikuühiskonna V Foorumil välja pikisilmi oodatud Vabaühenduste fondi konkurss, mis hakkab laias laastus toetama demokraatia ja kodanikuühiskonna arengut.

Mis on selle taust? See on üks väike osa suurtest toetusrahadest Norra, Islandi ja Liechtensteini poolt, mille vastuvõttu aastaid ette valmistati ning seejärel üle-eelmisel suvel ka avati. Protsess on olnud tõesti pikk, sest lõplikud rahastusotsused saabuvad alles praegu.

Millega siis täpsemalt tegu? Vabaühenduste Fond on toetus Eesti kodanikuühendusele Euroopa majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide poolt ning seda vahendab Avatud Eesti Fond.

Vabaühenduse all mõeldakse mittetulundusühinguid ja sihtasutusi. Nemad saavad olla taotlejaks, parteriks aga võib kaasata nii avalikku kui erasektorit. Partnereid võib leida ka välismaalt, eriti hea meelega näevad rahastajad muidugi doonorriikide organisatsioone .

Lähema kolme aasta jooksul jagatakse kokku 33 miljonit krooni mitmete taotlusvoorudega. Kuigi rahasummad ei ole suured (väikeprojektid kuni 100 000 ja suurprojektid kuni 500 000 kr), on need siiski abiks kodanikuühendustele.

Mis kulusid konkreetselt toetatakse? Kõik on detailselt kirjas juhendites, aga kommentaariks niipalju, et just neid kulusid, mida tavaliselt rahastajad eriti ei soovi toetada. Näiteks töötasud, eksperttasud, isegi sisseostetavad teenused nagu õigusabi, notaritasud, tehnilise- ja finantsekspertiisi kulud, riigihanke ettevalmistamisega seotud kulud, raamatupidamis- või auditi kulud jne. Loomulikult peavad kõik kulud olema otseselt projektiga seotud ning selle ettevalmistamiseks või elluviimiseks vältimatud. Viiendiku kuludest võivad moodustada ka arvutid, mööbel jms.

Taotlemine on tehtud tõesti mittetulundussektorile sobivaks – ise peab leidma ainult 10% kaasfinantseeringut ning sellest pool võib olla mitterahaline.

Taotlusdokumentatsioon ei ole üle mõistuse mahukas ning tuleb esitada meie emakeeles. Tähtajani on ka piisavalt aega (jaanuari lõpus), mis muidugi ei tähenda, et taotluse koostamine tuleks viimasele hetkele lükata.

Väikese, kuid ülevaatliku kokkuvõtte oleme teinud aadressile www.projektid.ee/norra.

50 miljonit turismile?

Ei, mitte kogu programm, vaid ÜHE projekti peale! Ei, mitte ettevõtetele, vaid kolmandale ja avalikule sektorile.

1. novembrist jõustus määrus, mis annab avapaugu piirkondade konkurentsivõime tõstmise programmile. Laias laastus toetab see puhke- ja turismimajandust, taotlejaks aga MTÜd ja SAd ja KOVid ja riigiasutused. Algul seostub võib-olla turismiga pigem nagu ettevõtlusega, aga võta näpust… J. Mõeldud on siis projekte alates muuseumidest kuni teemaparkideni, supelrandadest kultuuriväärtuslike objektideni jpm.

Ettevõtetele kuuluvatesse objektidesse investeerida ei tohi.

Kohalikud omavalitsused saavad küll ettevõtluskeskkonna arendamiseks, kuid siin on silmas peetud avalikku tehnilist infrastruktuuri (juurdepääsuteed, trassid, valgustus, liinid jms). Samuti saab likvideerida ohtlikke ehitisi, taaskasutusele võtta endisi militaar-, tööstus- ja põllumajandusobjekte.

Eks kui esimesed projektid toetust leiavad, on võimalik täpsemalt analüüsida, mida rahastaja sel korral eelistab.

Ühineme rahastaja soovitusega, esitada eeltaotlus enne, kui hakata põhitaotlusega vaeva nägema. Eeltaotlus on piisavalt põhjalik, et selle järgi otsustatakse, kas üldse taotleja tõlgendus toetuse iseloomist langeb kokku otsustajate omaga.

Positiivne on see, et kui eelmisel struktuurifondide perioodil (2004-2006) oli sarnane meede olemas ning sealt oli võimalik taotleda kuni 15 miljonit, siis nüüd on see summa tõusnud 50 miljoni peale. Ei ole ka unustatud väiksemaid projekte, sest minimaalne summa on 1 miljon.

Ehk on siinkohal kasulik vihje see, et pankadel on olemas sellisteks puhkudeks spetsiaalne abinõu – sildfinantseerimine, mis maakeeli tähendab laenu, millega aidatakse organisatsioon üle sellest lõhest, mis teda lahutab euromiljonitest .

Toetusi menetleb Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), kellel on lisaks ärisektorile suunatud toetuste ka mitmeid „mittetulundajatele” mõeldud konkursse.

Väikese ülevaate piirkondade konkurentsivõime meetmest oleme teinud www.projektid.ee/piirkond.

Panen siia lähiajal reedese infopäeva tulemused, mis selgitavad nii mõndagi.

Kohalike avalike teenuste arendamine

Kohalikud omavalitsused ja MTÜd/SAd saavad taotleda toetusi alates 5 miljonist kroonist. Toetatakse suuri infrastruktuuri investeeringuid.

Kõigepealt esitatakse eeltaotlused ja seejärel põhitaotlused. Eeltaotluste alusel koostatakse KOIT-kava ehk kohalike omavalitsuste investeeringutoetuste kava.

See on raske ja mitmeetapilise hindamisega meede. On mitmeid eeltingimusi, näiteks peab figureerima kohaliku omavalitsuse kehtivas arengukavas, omama eskiisprojekti jne. Kes praegu “rongist maha jääb”, see peab ootama kuni aastani 2010, kui tehakse järgmine KOIT-kava.

Kuna tähtaeg eelprojektideks on juba 3. detsember 2007.a., siis siin on infot neile, kes juba projekti kirjutavad.

Lähem info konkursi kohta www.projektid.ee/koit.

Lisan siia läbi listide saadud info korduma kippuvatest küsimustest, mida ei leidnud antud hetkel EASi ega Siseministeeriumi kodulehelt, kes antud meedet koordineerivad.

Vastused on Andres Heldringult Siseministeeriumist, küsimustest vähemalt neli tunduvad olevat meie esitatud .

1) Küsimus: Kas eeltaotlemise käigus on vajalik volikogu otsus projekti omafinantseeringu kohta?

Vastus: Volikogu otsus omafinantseeringu kohta pole otseselt eeltaotluse juurde nõutav. Küll võib olla mõistlik KOVst taotlejale endale eeltaotluses sisalduv projekt ja sellega kaasneda võivad rahalised kohustused volikogus läbi arutada. Volikogu otsus projekti omafinantseeringu tagamise kohta peab olema toodud taotluse esitamisel EASi.

2) Küsimus: Mida tähendab määruse § 6 lg 2 säte: Investeeringud väljaspool abikõlblikku sihtpiirkonda asuvatesse objektidesse on abikõlblikud juhul, kui vähemalt 50% projekti abikõlblikust omafinantseeringust on tagatud abikõlbliku sihtpiirkonna asukohajärgsete kohaliku omavalitsuse üksuste poolt?

Vastus: Antud lõige tähendab seda, et kui meetme tingimuste määruses nimetatud sihtpiirkonna järgse kohaliku omavalitsuse huvi on sihtpiirkonnast väljaspoole jäävale territooriumile millegi renoveerimine või rajamine, siis on põhimõtteliselt võimalik sellele objektile toetust taotleda. Toetust saab taotleda määruse § 5 lg 1 ja 2 toodud valdkondades, kuid tingimusel, et sihtpiirkonna KOVi poolt olema tagatud vähemalt 50% projekti abikõlblikust omafinantseeringust ehk pool 15% -st kohustuslikust projekti omafinantseeringust. Taotlejaks on see KOV, mille territooriumil kavandatav objekt asub.

Ehk siis võtame täiesti teoreetilise näite: Pärnusse (mittesihtpiirkond) soovitakse renoveerida gümnaasium koos õpilaskodu ehitusega. Kuna kasutajateks on ka suur osa õpilasi Pärnu x lähivaldadest(abikõlblik sihtpiirkond), on need Pärnu lähivallad antud investeeringust huvitatud ja nõus panustama omalt poolt näiteks 51% nõutud projekti omafinantseeringust. Sellisel juhul oleks antud objekt meetme mõistes aktsepteeritav. Taotlejaks on sellisel juhul Pärnu linn.

3) Küsimus: Kas eeltaotluse eelarvekalkulatsioon peab olema tingimata koostatud projekteerimis- või eelarvestamisettevõtte poolt?

Vastus : Ei pea. Kuid siin on pigem küsimus selles, et kuskilt peab tulema taotleja jaoks kindlus, et koostatud eelarve järgib eskiisprojektist (või eelprojektist või põhiprojektist) tulenevat vajadust ja reaalset ehitusturgu. Hinnakalkulatsiooni koostamise aluseks võivad olla analoogobjektide maksumused, eksperthinnangud, hinnapakkumised. Ei pea olema kolme hinnapakkumist, kuid võrreldavad hinnapakkumised on see koht, kus ühe hinnapakkumise adekvaatsust saab hinnata teisega ja vastupidi.

4) Küsimus: Kui hoone kuulub AS-le, kuid AS on KOVi oma, siis kas on võimalik meetme raames toetust taotleda?

Vastus: Meetme raames ei saa toetust taotleda äriühingud ning ei saa teha investeeringuid äriühingutele kuuluvatesse objektidesse, ka siis kui äriühing on avaliku sektori enamusosalusega.

5) küsimus: Kui tegu on suurepärase ideega, kuid antud hetkel ei eksisteeri seda KOVi arengukavas, siis kas KOIT-kavasse esitamine on välistatud?

Vastus: Eeltaotluse abikõlblikkuse üks tingimusi on kehtiva (n+3 aastat) KOV arengukava olemasolu. Teine oluline punkt on projekti tulenevus ja kooskõla kehtiva KOV arengukavaga, mida arvestatakse eeltaotluse hindamisel.

6) Küsimus: kas riigikoolid saavad meetmest taotleda?

Vastus: Riigikoolid ei saa meetmest toetust taotleda. Kui kooli haldab sihtasutus, võib ta toetust taotleda.

7) Küsimus: Milliste osade lõikes on toetatavad polüfunktsionaalsed keskused?

Vastus: Polüfunktsionaalsed keskused on abikõlblikud nende avalike teenuste osutamisega seonduvate valdkondade raames, mis on toodud määruse § 5 lõikes 1. Kui rajatav või renoveeritav keskus sisaldab endas ka muude avalike teenustega osutamisega seonduvaid ruume (näit. vallavalitsusega seotud ruumid), siis nende osade parendamine abikõlblik ei ole. Sellisel juhul lähtutakse küll projekti puhul hoonest kui tervikust, kuid meetmest toetada saab objekti eespool nimetatud abikõlblike tegevuste osas.

Eilse seisuga (12. november) on KKK ka Siseministeeriumi lehel, kuid lisan siia veel küsimusi ja vastuseid:

* Küsimus: § 6, punkt 7. Kas sobilikeks (abikõlbulikeks) kuludeks loetakse neid, mis on tehtud eeltaotluse või põhitaotluse esitamise hetkest alates?

Vastus: Ettevalmistavad tegevused (näit. projekteerimine jms) on sobilikud ka tagasiulatuvalt ehk 1. jaanuarist (§ 6, punkt 9). Kuid põhikulutused nagu ehitamine jms siiski alates põhiprojekti esitamisest ehk siis umbes 2008.a. algusest.

Rahastajad:

EAS http://www.eas.ee/?id=3613

Siseministeerium http://www.siseministeerium.ee/?id=17799

Unikaalne projekt – Riina Tartu Lõhnastuudio

Ma arvan, et meie viie tegutsemisaasta jooksul on see tõesti olnud meil kõige huvitavam projekt. Ühtpidi innovatiivne, teistpidi ürglooduslik

Kogu “keemiaparfüümide” tööstuse pealetungile vaatamata tegutseb üks tubli eesti naine ja teeb ise maarjamaa pinnalt korjatud taimedest parfüüme ja seda täiesti naturaalselt.

See lihtsalt on oma olemuselt juba toetustväärt mõte ja õnneks arvas nii ka Tallinna Ettevõtlusamet. Nii saigi Riina väikese parfüümisalongi loomiseks starditoetust.

Siinkohal sooviks eriliselt tänada Ettevõtlusametist Kink Kristat, kes oli kogu projekti koostamise protsessi vältel väga abivalmis!

Panen siia mõned fotod jms visuaalset kraami, kahjuks lõhnu veel arvutid edasi ei anna

Kõikidel lõhnadel on nimed ja sõnumid ning mis on tõesti imeline – need sõnumid sobivad lõhnadega 100%…

Kontaktid leiate www.aroom.ee ja salong ise asub vanalinnas Müürivahe 17.

Investeerime külaelusse, nüüd sobivad ka sihtasutused…

Tore on tõdeda, et avaneb jälle külade meede, mis on otseselt suunatud külaelu arendamiseks.

Eelmisel struktuurifondide perioodil oli selle meetmega üks väike „aga”. Nimelt said sealt taotleda ettevõtted ja mittetulundusühingud, kuid viimaste hulka ei lubatud sihtasutusi! Ükski ametnik sellele mõistlikku selgitust anda ei osanud ning paluti teha parandusettepanek järgmise struktuurifondide perioodi jaoks…. kolme aasta pärast.

Ma pidasin meeles ja tegin ka . Nüüd on sihtasutustel samuti võimalik külaelu arenduseks toetust saada.

Ja meetme nimest ei tasu ka end heidutada lasta. Toetused ei piirdu küladega, vaid on lubatud ka vähe suuremad kohad.

Väljavõte määrusest:

(1) Toetust võib taotleda mittetulundusühing, sihtasutus või valla või vallasisese linna, mille elanike arv on alla 4000 elaniku (arengukava tabel 3), või kuni 4000 elanikuga (arengukava tabel 2) väikelinna territooriumil (edaspidi maapiirkond) tegutsev kuni keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi taotleja).

(2) Toetust võib taotleda mittetulundusühing või sihtasutus:
1) kes ei ole asutatud riigi või kohaliku omavalitsusüksuse poolt ning kelle liikmed ei ole üksnes riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindajad;
2) kes on taotluse esitamise ajaks tegutsenud vähemalt kuus kuud.

Tegu on siis Maaelu Arengukava (MAK) meetmega nr 3.2. “Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetus”. Taotlusi võetakse PRIA poolt vastu 26.11 – 19.12. 2007. Tuleb tihe jõulueelne periood…

Lühikokkuvõtte panime siia www.projektid.ee/kyla
Kogu tõde asub PRIA lehel
www.pria.ee/riiklikud_toetused/kulade_uuendamise_ja/

Edukat külaarengut!

Korduma kippuvad küsimused
Lisan siia küsimustele vastused, mida kliendid on meile esitanud ning millele määrustest ega juhenditest ei ole vastust leitud. Vastused oleme saanud PRIA ametnikelt, ehk on need ka teile abiks:

1. Kui külakeskus on juba olemas ning juurde on vaja teha kanalisatsiooni jms trassid, kas selline tegevus on sobiv?

   Kui see on objektist eraldiseisev ja uus asi, siis ei ole sobiv. Kui on seotud objektiga, hoones sees tehakse ka torutöid jms, on sobiv.Toonitati, et ka selle peale peavad olema vajalikud load ja projektid olemas.

Struktuurifondide teine tulemine

Esimest korda avanesid struktuurifondid meile juba 2004.a., kui liitusime Euroopa Liiduga. See periood kestis 2006. aastani. Nüüd on alanud uus periood, mis kestab 2007-2013.a.

Kui aasta aega on olnud väga vaikne projektikonkursside osas, selles mõttes, et midagi mahukat pole välja kuulutatud, siis nüüd oleks nagu paisu tagant valla pääsenud. Avanevad ka need konkursid, mis ei ole struktuurifondidega seotud (Norra Vabaühenduste Fond).

Struktuurifondidel ehk tõukefondidel (pidavat olema eestikeelsem sõna…) tuleb umbes 80 meedet, mis erinevaid valdkondi toetavad. Kopeerin siia ametlikult lehelt valdkonnad www.struktuurifondid.ee: haridus, tööturg, teadus- ja arendustegevus, ettevõtlus, infoühiskond, haldusvõimekus, keskkonnahoid, energiamajandus, transport, regionaalne ja kohalik areng, tervishoid ning hoolekanne.

Kuid ei tasu kohe muidugi rõõmustada, et nüüd on kõik mured murtud. Nagu üks meie klient tabavalt on öelnud, on toetustega nii, et kui loed kuulutusest, et toetatakse kalandust ja sina tegeled vähkidega, siis peaks ju sobima. Aga juhendit lugedes selgub, et need vähid tohivad olla ainult üle 10cm, tulipunased ja sõrad väljapoole suunatud…:).

Selle kuue aasta jooksul jagatakse 53,3 miljardit krooni toetusteks. Tundub päris suur summa, aga kui jagada kõikide nende meetmete vahel ära, polegi nii palju.

Kuigi mitmed konkursid avanevad korraga, ei kattu ehk sihtgrupid (taotlejad), kuid konsultatsioonifirmadel on käed-jalad tööd täis.

Hetkeseisuga on välja kuulutatud (või tähtaeg paigas) meie andmetel struktuurifondide konkurssidest juba kolmel:

• Külade arendamise meede (PRIA) www.projektid.ee/kyla
• Kohalike avalike teenuste meede (EAS) www.projektid.ee/koit
• Piirkondade konkurentsivõime meede (EAS) www.projektid.ee/piirkond

Lähemat infot kõikide struktuurifondide konkursside kohta on võimalik leida nende ametlikult kodulehelt www.struktuurifondid.ee. Meie püüame panna atraktiivsemaid konkursse enda lehele ja ka huvilisi sellest teavitada.

Esmaspäeval, 5. novemberil tuleb Tallinnas infopäev struktuurifondidest, peale seda oleme ilmselt veel targemad ja anname arengutest teada.

Miks Projektiekspert blogib?

See on Projektiekspert OÜ esimene blogi sissekanne. Miks alustasime blogimist? Sellel on mitu põhjust:

Esiteks – meie blogi võiks olla praktiliseks abimeheks kõigile, kes tegelevad projektitaotluste kirjutamise ja toetuste taotlemisega. Püüame siin jagada soovitusi/tähelepanekuid jms projektikonkursside kohta. Kui oleme kirjutanud projekte ühele rahastajale/konkursile mitukümmend korda, siis paratamatult tekib know-how, millest ka teistel võiks kasu olla. Võib-olla saadakse siit blogist vastus kätte nii, et ei peagi tülitama fondide ametnikke.

Teiseks – meil on midagi öelda, aga koduleht püüab pigem soliidsemat joont ajada ning uudistena need sissekanded just ei kvalifitseeru.

Miks just praegu? Kauaoodatud konkursid hakkavad avanema. Eile (1. novembril 2007.a.) jõustus minu teada esimene struktuurifondide meetme määrus.

NB! Meie projektitaotlused erinevad sellest blogist nagu öö ja päev . Ehk siis – projektides on soliidne keelekasutus ilma emotsioonideta, mitme inimese kontroll keele- ja arvutusvigade osas jne. Siin aga laseme mõttel lennata vabalt, kui ainult sulg järele jõuab…

Head lugemist soovides,

Markus Alfred Kõiv
Kogenud projektikirjutaja
Algaja blogija

www.projektid.ee